Oma 1400-aastase ajaloo vältel on Istanbulis asuv Hagia Sophia olnud Bütsantsi keisririigi peamine katedraal, Osmani impeeriumi mošee ja moodsa Türgi ajal igal aastal miljoneid ligi meelitav muuseum.

6. sajandil rajatud pühakoda on nüüd aga sattunud keset tulist debatti, milles osalevad ühelt poolt selle mošeeks tagasimuutmist nõudvad rahvuslased, konservatiivid ja usugrupid ja teiselt need, kelle hinnangul peaks see UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluv hoone jääma muuseumiks, mis rõhutab Istanbuli staatust maailmajagude ja kultuuride sillana.

Türgi riiginõukogu hakkab neljapäeval üle vaatama taotlust Hagia Sophia mošeeks muutmisele pühendunud ühenduselt. Ühendus nõuab, et tühistataks Türgi Vabariigi asutaja Mustafa Kemal Atatürki valitsuskabineti 1934. aasta otsus, mis ajaloolise hoone muuseumiks muutis.

Riiklik uudisteagentuur Anadolu vahendas, et nõukogu võib otsuse langetada kas juba neljapäeval või kahe nädala jooksul.

President Recep Tayyip Erdogan on varemgi rääkinud võimalusest Hagia Sophia tagasi mošeeks muuta, kuid lisanud, et tema valitsus ootab enne ära riiginõukogu otsuse.

Analüütikud usuvad, et Erdoğan – kes on oma pea 20-aastasel valitsusajal süüdistanud riigi probleemides sekulaarset eliiti – proovib kasutada Hagia Sophia küsimust oma konservatiivse valijaskonna kindlustamiseks ja tähelepanu majandusprobleemidest kõrvale juhtimiseks.

"See ei ole debatt pelgalt hoone üle," ütles Washington Institute'i Türgi-analüütik Soner Cagaptay. "Atatürk tegi Hagia Sophiast muuseumi rõhutamaks oma visiooni ilmalikust Türgist. Pea sada aastat hiljem üritab Erdoğan teha vastupidist."

"Ta tunneb oma toetuse kadumise survet ja tahab seetõttu kasutada küsimusi, mis tema lootuste järgi parempoolseid toetajaid nativistlike, populistlike ja eliidivastaste teemadega mobiliseerivad," lisas ta.

Hagia Sophia, mis ehitati keiser Justinianuse valitsusajal, oli sajandeid õigeusu kiriku keskus, kus krooniti keisreid. Kui Konstantinoopol 1453. aastal Osmani impeeriumi kätte langes, lisati hoonele neli minaretti ja see muudeti mošeeks.

Muuseumina avas see uksed 1935. aastal, aasta pärast valitsuskabineti vastavat otsust.

Islamistlikud ühendused näevad Hagia Sophiat aga sultan Mehmed Vallutaja pärandina ning on selle muuseumina kasutamisele käredalt vastu. Iga aasta 31. mail on linna vallutamise aastapäeval Hagia Sophia ette kogunenud suured massid nõudmaks selle taastamist mošeena.

Viimastel aastatel on Türgi lubanud Hagia Sophias lugeda koraani ja ka Erdoğan ise on seal palveid korranud. Sel aastal juhatas ta vallutamise aastapäeval videokonverentsi teel "vallutamispalvust".

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I märkis teisipäeval, et Hagia Sophia oli kristlaste pühakoda 900 aastat ja moslemite oma 500 aastat.

"Muuseumina saab Hagia Sophia olla kokkupuute, dialoogi, rahvaste ja kultuuride rahumeelse kooseksisteerimise, vastastikuse mõistmise ning kristluse ja islami vahelise solidaarsuse sümbol," lausus ta.

Bartholomeos lisas: "Hagia Sophia võimalik muutmine mošeeks pööraks miljonid kristlased üle maailma islami vastu."

Muuseumi mošeeks muutmisele on karmilt vastu ka Kreeka, kelle hinnangul peab säilima selle staatus ajaloolise monumendina.

"Ma loodan, et president Erdoğan ei tee midagi, mis Türgit sügavalt kahjustaks," ütles Kreeka välisminister Nikos Dendias. "See monument on üle elanud paljut ja naaseb alati, ent Türgi maine saab tõsise hoobi."

Türgi meedia vahendas, et valitsus kaalub Hagia Sophia turistidele avatuna hoidmist ka siis, kui see mošeeks muudetakse.

Hürriyet ja teised meediakanalid vahendasid, et Hagia Sophia võidakse mošeeks taastada juba 15. juuliks, mil riik tähistab nurjunud riigipöördekatse neljandat aastapäeva.