Välisminister tunnistas pikemas usutluses Eesti Päevalehele, et isiklikult eelistab ta Hiinaga suhetes mitte viimase algatatud 17+1 formaati, vaid suurema erikaaluga dialoogi terve EL-i ja Hiina vahel.

17+1 formaat on Hiina algatatud diplomaatiline formaat endiste sotsialismiriikide koondamiseks, kuhu kuuluvad Balti riigid, Visegrádi riigid, Bulgaaria, Rumeenia ja Balkanimaad. Hiljuti liitus sellega ka Kreeka. 

"17+1 tähendust mõtestame lähemas tulevikus uuesti. Lahkumisotsust me langetanud ei ole," sõnas Reinsalu.

Eesti välisminister arvustas inimõiguste rikkumist, eriti uiguuride kallal toime pandud vägivalda.

"Hiinas leiavad aset tõsised inimõiguste rikkumised ja Hiina kasvatab kindlasti maailmas oma agressiivset kohalolekut. Venemaal ei ole nii suurt haaret, et pakkuda kolmanda maailma riikidele lääneriikidest alternatiivset mudelit, kuid Hiina pakub demokraatlike vabadusteta ühiskondlikku alternatiivi."

Reinsalu hoiatas ka Hiina investeeringute eest, mis teenivad Hiina poliitilise mõju kasvu.

"Hiina investeeringud pole passiivsed, nendega kaasneb poliitilise mõju kasv. Ei ole valmis luua illusiooni, et Hiina pole valmis seda mõju kasutama," sõnas Reinsalu.

Eesti välisminister tunnistas, et tema seisukohad võivad kaasa tuua Hiina saatkonna reaktsioonid, kuid ta pidas seda diplomaatilises suhtluses tavapäraseks.