"See on [Eesti] realistlik hinnang 17+1 formaadi kasulikkusele," tõdes Jüris. "See koostööformaat on nüüdseks juba ligi kümme aastat toiminud, kuid kasu on sellest vähe olnud, pigem kahju, kuna selle kaudu lõhestab Hiina Euroopa Liidu ühtsust," rõhutas ta.

Hoolimata Hiina Rahvavabariigi soovist, et riigid saadaksid virtuaalselt peetud kohtumisele kas presidendi või peaministri, esindas Eestit välisminister Eva-Maria Liimets. Hiina poolt juhtis kohtumist president Xi Jinping, aga kuus Euroopa riiki saatsid kohtumisele ministri. Madalama taseme esindatus on hea eeskuju teistele riikidele ning samm õiges suunas, leidis Jüris.

Presidendi tasemel olid kohtumisel esindatud Bosnia ja Hertsegoviina, Tšehhi, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Poola, Serbia, peaminister esindas Albaaniat, Horvaatiat, Kreekat, Ungarit ja Slovakkiat, asepeaminister Bulgaariat ja Sloveeniat, välisminister Eestit ja Lätit, muu minister Leedut ja Rumeeniat.

Analüütiku hinnangul ei ole Eestil sellest formaadist kaugenedes vaja karta Hiina sanktsioone, kuna pärast ligi dekaadi tühje lubadusi moodustab Eesti eksport Hiinasse ainult 1,2 protsenti ekspordi kogumahust. "Võib-olla on mõni ettevõte, kellele on Hiina turg oluline, aga pole ühtegi sektorit millele see oleks eluliselt tähtis, veel vähem mõjutab see tervet riiki," tõdes ta.

Jürise sõnul püüab Peking tekitada Euroopa riikides ebakindlust ja hirmu, justkui juhtuks midagi väga halba, kui keeldutakse Hiina pakkumistest või nõutakse temaga suheldes inimõigustest kinnipidamist. Hiina on poliitikas ja psühholoogilises sõjapidamises saavutanud väga väikese kuluga väga palju, kuna on muu maailma retoorika on ühtlustumas sellega, mis käibib ka Hiinas endas. Hiinlastele räägitakse, et nii kaua kuni nad ei tõstata inimõiguste ja kompartei ainuvõimu küsimust, on nendele tagatud majanduslik heaolu, sama on juurdumas ka demokraatlikes lääneriikides, tõdes Jüris.

17+1 formaat on 2012. aastal Hiina algatatud diplomaatiline raamistik koostööks Euroopa endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Balti ja Visegrádi maad, Bulgaaria, Rumeenia ja EL-i mittekuuluvad Balkani riigid. Hiljuti liitus selle formaadiga ka Kreeka. Koostööraamistiku peamise sihina on nähtud Hiina huvi saada investeeringutega Ida-Euroopa taristuobjektidesse piirkonnas suurem mõju ning samas lõhkuda Euroopa Liidu ühtsust.

Välisministeeriumi teatel kinnitati teisipäevase kohtumise tulemusena 17+1 formaadis kavandatud ürituste loetelu alanud aastaks, kusjuures nendel osalemine on kõigi jaoks vabatahtlik. Osalejad nimetasid aasta 2021 säästva arengu ja keskkonnakaitse aastaks (Year of Green Development and Environmental Protection), mil proovitakse teha enam koostööd just eelmainitud eesmärkide elluviimiseks.

Ministeeriumi pressiesindaja teatel mainis välisminister Eva-Maria Liimets inimõigusi oma kõnes neli korda – seda nii COVID-19 piirangute kontekstis kui ka laiemalt. "Välisminister Liimets rõhutas, et inimõiguste austamine ja nende järgmine peab olema kõigi eesmärk. See loob aluse paremaks koostööks," ütles pressiesindaja.

Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile, et kui eelmised valitsused osalesid 17+1 tippkohtumistel peaministri tasemel, siis seekord esindas Eestit välisminister. "Eesti eelistab suhetes Hiinaga kahepoolset koostööd ning tegutsemist formaadis EL 27+1, mis võimaldab suhete arendamist Euroopa Liidu ühtsuse baasil, lähtudes EL-i ühistest väärtustest ja huvidest. See puudutab ka inimõiguste kaitset, sealhulgas Hiinas," lausus Kallas.

"Valitsus on äsja ametisse asunud ja vaatame oma poliitikaid üle. Valmimas on Aasia strateegia, kus võtame süsteemsema ja mõtestatuma lähenemise koostööle Aasia ja Aasia riikidega. See puudutab ka erinevaid formaate ja nendes osalemist. Vajame põhimõtteliste otsuste eel analüüsi ja selleks vajab ametisse astunud valitsus pisut aega ja koordineerimist samameelsete riikidega," kommenteeris Kallas.