"Otsust edasise osaluse kohta 17+1 formaadis Eesti teinud ei ole," ütles välisminister Eva-Maria Liimets kommentaaris ERR-ile ning lisas, et Eesti lähtub suhetes Hiinaga oma julgeolekupoliitilistest huvidest ja meile olulistest väärtustest.

"Teeme Hiinaga koostööd erinevates valdkondades, aga 17+1 formaadis osalemist oleme tõepoolest vähendanud. Näiteks esindas Eestit veebruaris toimunud kohtumisel peaministri asemel välisminister," märkis Liimets.

Välisministri sõnul peab Eesti 17+1 formaadi asemel suhtluses Hiinaga oluliseks 1+1 lähenemist, kus riikidel oleks omavahel kahepoolsed suhted, aga teisest küljest suhtleks ka Euroopa Liit Hiinaga ühistelt positsioonidelt.

"Oleme alati juhtinud omavahelises suhtluses Hiina tähelepanu ka meile muret tegevatele küsimustele, nagu näiteks inimõiguste rikkumised. Seda nii kahepoolses suhtluses, 17+1 formaadi kohtumistel kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides," kinnitas Liimets.

Leedu teatas laupäeval, et taandub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina 17+1 koostööformaadist, nimetades seda lõhestavaks.

Olles koostööraamistiku liige alates 2012. aastast, kui see loodi, kutsus Leedu nüüd ka teisi Euroopa Liidu liikmeid formaadist taanduma, sest suhted Hiina ja EL-i vahel halvenevad pidevalt.

"Leedu ei pea end enam 17+1 formaadi liikmeks ning ei osale selles initsiatiivis," ütles välisminister Gabrielius Landsbergis uudisteagentuurile AFP. Minister nimetas koostööplatvormi EL-i seisukohast lõhestavaks ning kutsus EL-i liikmeid üles järgima suhtluses Hiinaga oluliselt tõhusamat 27+1 lähenemist.

Leedu otsust toetasid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ja eelmine välisminister, riigikogu opositsiooni kuuluv Urmas Reinsalu (Isamaa) ning kutsusid Eestit seda järgima.

"Euroopa Liidu ühtsus on oluline. Eesti järgneb peagi," kirjutas Mihkelson laupäeva õhtul Twitteris.

unity matters. #Estonia will follow soon. https://t.co/Ua7gtfqlIQ

— Marko Mihkelson (@markomihkelson) May 22, 2021

Hiljem ERR-ile saadetud kommentaaris märkis Mihkelson, et Leedu otsus on samm õiges suunas ning Eestil on aeg sama teha.

"Mida killustatum on Euroopa Liit Hiina kasvava mõjujõuga tegelemisel, seda kehvem on ka iga liikmesriigi, eriti väikeriigi positsioon. Eesti suhted Hiinaga on mõistlik edaspidi käsitleda läbi kolme tasandi: kahepoolsed suhted, Euroopa Liidu ja Hiina suhted ning rahvusvahelised organisatsioonid. Need on arusaadavad ja kõigiti loogilised suhtlusvormid, mis ei peaks ka Pekingis tekitama arusaamatust," tõdes Mihkelson.

Tema hinnangul on (pärast Leedu lahkumist) 16+1 formaat oma algsel kujul aja ära elanud. "Eesti võiks koos samameelsete riikidega töötada ka selle nimel, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel tekiks rohkem kokkupuutepunkte ühiste poliitikate kujundamisel Hiina kasvavate ambitsioonide tasakaalutamiseks. Parim viis selleks oleks Euroopa Liidu ja USA kaubanduskõneluste taasalustamine ning eriti tehisintellektiga seotud standardite väljatöötamine," leidis riigikogu väliskomisjoni esimees.

Sama seisukohta toetas oma Facebooki postituses ka eksvälisminister Reinsalu. "Juba varem oli meie regiooni riikidega sellest võimalikust sammust juttu, et teha seda ühiselt. Hiinaga on mõistlik Euroopa Liidu riikidel ajada asju 27 + 1 formaadis. Eesti oleks võinud otsuse teha koos Leeduga, kuid kindlasti on nüüd mõistlik teha samasugune otsus Leedu järel," leidis Reinsalu.

Leedu äsjane samm on viimane märk Hiina ja Euroopa Liidu üha halvenevatest suhetest. Euroopa Parlament hääletas neljapäeval ülekaalukalt EL-i ja Hiina investeeringute lepingu arutamise vastu seni, kuni kehtivad Hiina sanktsioonid Euroopa Parlamendi liikmetele ning teadlastele.

Viimastel kuudel on Leedu teinud ka mitu sammu, mis Pekingit vihale on ajanud, sealhulgas Hiina investeeringute peatamine ning teade kaubandusesinduse avamise kohta Taiwanil, mida Hiina peab oma territooriumi osaks. Leedu parlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka moslemitest uiguuride kohtlemine Hiinas, nimetades seda "inimsusevastaseks kuriteoks" ja "genotsiidiks". Lisaks kutsuti resolutsioonis ÜRO-d üles alustama uurimist uiguuride sunnitöölaagrite osas ning Euroopa Komisjonil paluti vaadata üle suhted Pekingiga.

17+1 formaat on 2012. aastal Hiina algatatud diplomaatiline raamistik koostööks Euroopa endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Balti ja Visegrádi maad, Bulgaaria, Rumeenia ja EL-i mittekuuluvad Balkani riigid. Hiljuti liitus selle formaadiga ka Kreeka. Koostööraamistiku peamine siht on Hiina huvi saada investeeringutega Ida-Euroopa taristuobjektidesse piirkonnas suurem mõju.