Liimetsa kinnitusel osaleb Eesti 17+1 kohtumisel Hiinaga
Kui eelmine välisminister Urmas Reinsalu väljendas kahtlust Eesti osalemise suhtes Hiina ja 17 idapoolse Euroopa riigi peatselt toimuva kohtumise suhtes, siis praeguse valitsuse välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Eesti võtab kohtumisest osa.
"Me oleme kindlasti kohal sellel kohtumisel, kuid kuidas me täpselt seda teeme, vajab veel otsustamist," rääkis Liimets neljapäeval "Vikerhommikus". Minister viitas, et uus valitsus on alles äsja tööd alustanud.
Küsimusele, kas Eesti osalemise otsust mõjutab ka see, et kohtumisest võib vaatlejana osa võtta ka Valgevene juht Aleksandr Lukašenko, kelle legitiimsust pärast ebademokraatlikke presidendivalimisi Euroopa Liit ei tunnusta, vastas Liimets: "Partnerluses Hiinaga osaleb 17 Kesk-ja Ida-Euroopa riiki. Vaatlejate kaasamine ei ole meie jaoks selline küsimus, mida me oleme pidanud praegu tähtsaks arutada."
Väljaanne EurActiv kirjutas 20. jaanuaril, et Hiina püüab juba veebruaris 17+1 kohtumise läbi viia, et arutada seal võitlust koroonapandeemiaga ning pakkuda Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele oma vaktsiini. Kui füüsiline kokkusaamine ei ole võimalik, sooviks Peking selle pidada vähemalt interneti vahendusel, lisas EurActiv.com.
Hiina algatatud formaadis nähakse soovi Euroopat lõhestada
17+1 formaat on Hiina algatatud diplomaatiline formaat koostööks endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Balti ja Visegrádi maad, Bulgaaria, Rumeenia ja EL-i mittekuuluvad Balkani riigid. Hiljuti liitus selle formaadiga ka Kreeka.
EurActiv meenutas, et paljude Euroopa riikide soov jätkata Hiinaga suhtlemist 17+1 formaadis on viimasel ajal vähenenud ning avalik arvamus Pekingi suhtes on muutunud negatiivsemaks. Hiina üha agressiivsem poliitika on Läänes laiemalt muret põhjustanud ning nii Euroopa Liit kui NATO kaaluvad oma poliitika muutmist Pekingi suunal.
Samas on Hiina oma Uue Siiditee projekti (tuntud ka Vöö ja Tee nime all) raames investeerima taristuobjektidesse Ida-Euroopas, et edendada oma kaupade jõudmist Euroopasse. EurActiv.com-i vahendatud Tšehhi ajalehe Hospodářské noviny andmeil on Hiina aasta algul eriti aktiivne, püüdes nii mõjutada Euroopa Liidu suhete kujunemist USA uue presidendi Joe Bideniga.
Ka Reinsalu ütles 20. jaanuaril ERR-ile, et tal on selle suhtes "mitmeid küsimärke". "Ma pole teinud saladust, et minu eelistus oleks suhelda Hiinaga mitte 17+1, vaid Euroopa Liidu formaadis ning demonstreerida Lääne ühtsust," rõhutas lahkuva valitsuse välisminister.
Reinsalu lisas, et Hiina poolt on kutse tulnud osaleda kohtumisel kas valitsusjuhi või riigipea tasemel.
Eesti osalemise sobivuse 17+1 formaadis seadis mullu mais kahtluse alla ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht, praegune Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov, kes ütles, et Eesti peaks sellest formaadist lahkuma. Kuivõrd Hiina majanduskoostöö ja investeeringud tulevad poliitiliste mõjudega, oleks meil targem suhelda Hiinaga Euroopa Liidu tasemelt, leidis ta.
Paet kutsub 17+1 formaadist lahkuma
Üleskutse 17+1 formaadist lahkuda tegi neljapäeval ka endine pikaaegne välisminister, praeguse valitsuskoalitsiooni juhtpartei Reformierakonna juhatuse liige Urmas Paet.
"Eesti peaks Euroopa Liidu ühtsema Hiina-poliitika eesmärgil koos mõttekaaslastega lahkuma 17 + 1 eriformaadist Hiinaga, kus 17 on vaesemad Euroopa riigid - nii EL-i kuuluvad kui mittekuuluvad [riigid]," ütles Paet.
Tema sõnul nõrgestab selline formaat EL-i ühtset Hiina-poliitikat ning kasvatab Hiina mõju vastuvõtlikumates Euroopa riikides. "Lisaks ei tohi unustada inimõiguste rikkumisi uiguuride vastu, Hongkongis ja mujal. Eesti prioriteet peab olema ka Hiina puhul ühtne ja tugev EL-i poliitika selle riigi suunal," rõhutas Paet, kes on praegu Euroopa Parlamendi liige.
"Eesti peaks suhetes Hiinaga panustama ennekõike Euroopa Liidu ühtse poliitika kujundamisse selle riigiga, mitte kujutama ette, et üksi toimetades on võimalik Hiinalt mingit kingitust saada. Ei ole," tõdes Paet.
Toimetaja: Mait Ots