Eesti ja Leedu osalevad 17+1 kohtumisel Hiinaga soovitust madalamal tasemel

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Hiina peaminister Li Keqiang (vasakul) tervitamas 2013. aasta novembris 17+1 formaadi tppkohtumisel Bukarestis Leedu peaministrit Algirdas Butkeviciust (keskel), paremal Rumeenia valitsusjuht Victor Ponta . Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Teisipäeval toimub Hiina ja 17 idapoolse Euroopa riigi virtuaalne tippkohtumine, kus Eestit esindab välisminister Eva-Maria Liimets, mis on madalam tase, kui kohtumise formaat eeldaks. Rahvusvaheline väljaanne Politico märgib, et Eesti ja Leedu näitavad välisministrite saatmisega kohtumisele oma vastumeelsust 17+1 formaadi suhtes.

"Oleme informeerinud Hiina Rahvavabariigi esindajat, et Eestit esindab 17+1 kohtumisel välisminister," ütles välisministeeriumi meedianõunik Angelika Lebedev ERR-ile. Ta lisas, et 17+1 formaadi kohtumine toimub 9. veebruaril ja virtuaalselt.

"Praegu saame öelda, et Leedu ei ole 17+1 kohtumisel esindatud ei presidendi ega peaministri tasemel," ütles Leedu Euroopa Liidu esinduse pressiametnik Politicole.

Läti ei andnud väljaandele selget vastust, öeldes, et koroonakriisi tõttu veel arutatakse, kes Riiat kohtumisel esindab.

Politico hinnangul on Eesti ja Leedu käitumine solvang Pekingile, mis soovib sellise koostööformaadi kaudu saavutada suuremat mõju Euroopas. 17+1 formaat on 2012. aastal Hiina algatatud diplomaatiline raamistik koostööks Euroopa endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Balti ja Visegrádi maad, Bulgaaria, Rumeenia ja EL-i mittekuuluvad Balkani riigid. Hiljuti liitus selle formaadiga ka Kreeka. Koostööraamistiku peamine siht on Hiina huvi saada investeeringutega Ida-Euroopa taristuobjektidesse piirkonnas suurem mõju. Väljaanne EurActiv kirjutas 20. jaanuaril, et Hiina soovib veebruari kohtumisel arutada võitlust koroonapandeemiaga ning pakkuda Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele oma vaktsiini.

Samas tõdes EurActiv, et paljude Euroopa riikide soov jätkata Hiinaga suhtlemist 17+1 formaadis on viimasel ajal vähenenud ning avalik arvamus Pekingi suhtes on Euroopas muutunud negatiivsemaks. Hiina üha agressiivsem poliitika on Läänes laiemalt muret põhjustanud ning nii Euroopa Liit kui NATO kaaluvad oma poliitika muutmist Pekingi suunal. Tšehhi ajalehe Hospodářské noviny andmeil on Hiina alanud aasta algul eriti aktiivne, püüdes nii mõjutada Euroopa Liidu suhete kujunemist USA uue presidendi Joe Bideniga.

17+1 formaat on pälvinud kriitikat Eestis, kus endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on öelnud, et tal on selle suhtes "mitmeid küsimärke" ning tema hinnangul tuleks Hiinaga suhelda mitte 17+1, vaid Euroopa Liidu formaadis ning demonstreerida Lääne ühtsust. Reinsalu toetas ka tema erakonnakaaslane, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras, kes kutsus neljapäeval saadetud pressiteates üle loobuma Eesti osalemisest kohtumisel.

Üleskutse 17+1 formaadist lahkuda tegi neljapäeval ka endine pikaaegne välisminister, praeguse valitsuskoalitsiooni juhtpartei Reformierakonna juhatuse liige Urmas Paet. "Eesti peaks Euroopa Liidu ühtsema Hiina-poliitika eesmärgil koos mõttekaaslastega lahkuma 17 + 1 eriformaadist Hiinaga, kus 17 on vaesemad Euroopa riigid - nii EL-i kuuluvad kui mittekuuluvad [riigid]," ütles Paet.

Ka peaminister Kaja Kallase esindaja ütles Politicole, et Eesti eelistaks Hiinaga suhtlemisel 27+1 formaati ning näeks parema meelega Pekingiga suhtluses EL-i ühistegevust.

Politico hinnangul on Balti riigid, mille julgeolek sõltub Ameerika Ühendriikidest, huvitatud eelkõige lähedaste suhete hoidmisest USA-ga ning valmis toetama president Joe Bideni püüdlusi moodustada kompartei juhitud Hiinale vastukaaluks demokraatlike riikide allianss.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: