Kindlasti olete kuulnud, et viimase veerandsaja aasta jooksul on Saksamaa looduskaitsealadel, mis piirnevad põllumajanduspiirkondadega, kadunud 76 protsenti lendavatest putukatest. Põldude mürgitamine on nii intensiivne, et kogu põhjapoolkeral on kadumisohus 40 protsenti putukaliikidest.

Ja kuigi putukad võivad suurele osale inimestest tunduda lihtsalt tüütute tegelastena, on nad inimesele sobiva keskkonna hoidjad ja selle lahutamatu osa. Ilma paljude putukate olemasoluta poleks meil lihtsalt toitu, mida süüa.

Sellele kõigele vaatamata on Euroopa toiduohutusamet (EFSA) väga vaikselt, võiks isegi öelda, et salaja asunud mitmeid mürkidesse puutuvaid reegleid lõdvendama. Seda tehakse keemiatööstuse survel, et tuua turule veelgi "tõhusamaid", sisult aga veelgi mürgisemaid ühendeid. Põhjendused ja ettekäänded kogu protsessiks on absurdsed ja toksilised.

EFSA võttis keskkonnakaitsjate ja terviseekspertide survel 2013. aastal vastu tollal parimatel teaduslikel teadmistel põhineva nn mesilaste juhendi (Bee Guidance Document). Pestitsiiditööstuse lobi tulemusel lükkasid liikmesriikide valitsused selle aga tagasi.

Nüüd tahab EFSA teha nn mesilaste juhendis mitmeid muudatusi, mis on kasulikud mürke tootvatele suurkorporatsioonidele kuid kahjustavad avaliku huvi kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Koostatava juhendi puhul on suureks probleemiks soov käsitleda praegust bioloogilise mitmekesisuse kokkuvarisemist ja mesilaste suremust kui "looduslikku varieeruvust". Nad nimetavad mesilaste suurenenud suremust pestitsiidide laialdase kasutamise tõttu "vastuvõetavaks toimeks".

Sellised muudatused võimaldaks tööstusel tuua turule rohkem mesilastele mürgiseid pestitsiide. See on sama, kui öelda, et praegune kliimamuutus on "loomulik kõikumine" ja et suuremat reostust saab lubada, kui selle mõju jääb viimase saja miljoni aasta jooksul toimunud muutuste piiridesse. Mis sest, et inimese esimesed jäljed ulatuvad vaid 300 000 aasta taha.

Kuna juhendit puudutavad kokkusaamised on sellel aastal toimunud suletud uste taga ja infot jagada ei taheta, siis on lisaalust arvata, et midagi head sealt tulemas pole. Välja on näiteks imbunud info, et mesilasperede kahjustuste ja hävimisprotsendi arvutamise aluseks tahetakse võtta nende mesilasperede näitajad, kes paiknevad aastakümnete jooksul saastunud aladel ehk on nagunii juba kahjustunud. Seda hävinguteed nimetatakse siis "realistlikuks praktikaks" ja "loomulikuks suremuseks"!

Enamgi veel, EFSA on juhendisse sisse pressimas väidet, et loomulik suremus võib olla nii 20, 60 kui ka 100 protsenti. Mis siis tähendab, et kui kunagi on haigus kuskil mesilaspere praktiliselt sajaprotsendiliselt hävitanud, siis võivad nii mürgitootjad, -müüjad kui ka -kasutajad mesilasperesid hävitades viidata mesilaste "loomulikule suremusele" ja käed vastutusest puhtaks pühkida.

Seni kinniste uste taga peetud kohtumised on toimumas ka septembris. Neist võtavad osa riikide ametnikud, kuid sõltumatuid eksperte ja teadlasi ligi ei lasta. Otsus on kavas vastu võtta juba 8. oktoobril.

Eestimaa Rohelised on kategooriliselt mesilaste kaitse lõdvendamise vastu. Me loodame, et Eesti Vabariigi esindajad ei tee taas seda viga, et asuvad kaitsma keemiatööstuse huve, eirates inimeste õigust puhtale keskkonnale, millest sõltub meie endi aga ka meile vajalike tolmeldajate tervis.

Ühtlasi paneme riigikogu liikmetele südamele tõsta lauale ligi 3000 toetusallkirjaga roheliste ettepanek alandada mahetoidu käibemaks üheksale protsendile praeguse 20 protsendi asemel. See ärataks Eesti mahetiigri ja võimaldaks inimestel rohkem panustada keskkonnahoidu, sh ka mesilaste ja oma tervise kaitsesse ning toetada eelkõige meie oma mahetootjaid.