Septembrikuu viimasel nädalavahetusel ulatus temperatuur veel üle 20 kraadi. Maaülikooli vanemteaduri Lauri Laanisto sõnul oli suve pikenemine erakordne võrreldes minevikuga, aga tuleviku kontekstis see nii ebatavaline polegi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõenäoliselt nüüd hakkabki nii olema. Suved venivad aina pikemaks. Põhiliselt seetõttu, et suved on soojemad, soojendavad vee üles planeedil ja vesi jahtub aeglasemalt kui õhk ja seetõttu sügis ei saa n-ö õigeaegselt võimust võtta ja jääb natuke hiljema peale. Ja omakorda ka talv seetõttu liigub edasi," selgitas Laanisto.

Tartu Ülikooli botaanikaaia aednikud on pidanud erinevalt tavapärasest sügise algusest pisut rohkem küll kastma, aga suuri muutusi päikeselised ilmad aeda pole toonud. Mõni ootamatu teist korda õitseja siiski leidub.

"Aastast aastasse taimed teevad selliseid ebakorrapäraseid arenguid. Ka koduaedades võib teinekord näha õunapuud sügisel õitsemas. Tavapärased sügisesed õitsejad on veel täiesti normaalses rütmis. Aga muidugi, mine tea, kui need talved siin jäävadki soojadeks, siis võib-olla mõned taimed ei hakkagi talvepuhkust tegema," rääkis botaanikaaia vanemaednik Sten Mander.

Mander rõõmustab aga pika päikesepaistelise perioodi üle, sest just temperatuuri suured vahemikud toovad välja ilusad sügisvärvid.

"Puud, põõsad värvuvad intensiivsemalt. Kui tuleks nüüd külmemaid öid ka sekka, siis võiks värvide värv veel intensiivsem olla. Aga võtame näiteks kõrvitsad, neil tundub olevat võimas saak. Nägin ka hiljaaegu Eesti arbuusidest saadet, nii et mine sa tea, võimalik et suureviljalistel on see aasta olnud soodus," rääkis Mander.

Ka Lauri Laanisto sõnul on lootust saada aiasaadustest suuremaid saake, sest vegetatsiooniperiood muutub järjest pikemaks.

"Saab suuremaid saake, eriti nende köögiviljade puhul, mis ei ole Eesti kliimavööndi optimumis. Teiselt poolt jälle, siin on kaks poolt. Saad küll võib-olla suuremad tomatid, aga need on võib-olla natuke rohkem ussitanud. Kuigi tomatid ei ussita," rääkis Laanisto.