Alates sellest õppeaastast algavad tunnid üldhariduskoolides üldjuhul kell üheksa või hiljem, kuid erandkorras ja tõsistel põhjustel ning kooli ja koolipidaja vastastikusel kokkuleppel võib koolipäev alata ka varem.

Tegelikkuses on pilt üle Eesti väga kirju, sest koolid peavad arvestama nii huviringide, ühistranspordi kui ka paljude muude asjaoludega. Koondülevaadet koolide valikute kohta haridusministeeriumil ei ole.

"Haridus- ja teadusministeerium ei kogu statistikat selle kohta, kui paljud koolid alustavad õppetööd enne kella üheksat ega selle kohta, millistel põhjustel on koolid otsustanud kasutada määruses ette nähtud erandit," ütles ERR-ile haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann.

Ta lisas, et koolid ei pea oma päevakava ega koolipäeva algusaega ministeeriumiga kooskõlastama.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul algab Tartus koolipäev ligi pooltes koolides kell üheksa, ülejäänutes aga eri aegadel.

Näiteks Annelinna gümnaasium ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium jätkavad senist tava alustada tunde kell kaheksa, Mart Reiniku koolis algab õppetöö kell 8.30 ning Hugo Treffneri gümnaasiumis teisipäevast reedeni kell 8.15, esmaspäeviti aga kell 9.20, kuid sellele eelneb valikaine. Ka Tartu erakoolide hulgas on nii kell üheksa kui ka kell 8.30 alustajaid.

Raave sõnul alustavad tunde kõige varem gümnaasiumid, sest nende päevad on pikemad. Mitmed koolid on aga koolipäeva alguse juba varasematel aastatel kella üheksale nihutanud. Haridusosakonna juhataja sõnul eeldab koolipäeva hilisem alustamine ja normaalsel ajal lõpetamine, et kogu koolipäeva korraldus tehakse ümber.

"See võib olla suurtele koolidele paras väljakutse, sest nii tunni kui ka vahetunni pikkused on määrustega ette antud," lausus Raave. "Linnavalitsuse seisukoht on,  et kui koolides otsustatakse varasema alguse kasuks, hoolekogudes seda arutatakse ja tehakse koolipidajale vastav põhjendatud ettepanek, siis linnavalitsus seda aktsepteerib."

Tallinna haridusamet andis loa kõigile soovijaile

Tallinna haridusameti kommunikatsioonijuht Sille Tiitsmaa ütles, et kooskõlastuse koolipäeva endale sobival ajal alustada said lõpuks kõik taotluse esitanud koolid, ent nii mõnegagi täpsustas amet põhjuseid ning arutles võimaluse üle järgmisel õppeaastal alustada siiski kell üheksa.

"Hindame koolide autonoomiat ning kui on näha, et koolipere on üheskoos koolipäeva alguse ja kogu koolipäeva korralduse läbi mõelnud, ei näe me ka haridusameti poolt põhjust sellist otsust mitte toetada," tõdes Tiitsmaa.

Tallinnas taotles varasemat päeva algust 36 kooli ning tundide algusaeg varieerub erandit taotlenud koolides kella kaheksast, mil need algavad täiteks 21. koolis ja 32. keskkoolis, kuni kella 8.50-ni, mil alustavad õppetööd Gustav Adolfi gümnaasiumi, Lasnamäe põhikooli ning Tallinna reaalkooli esimese kuue klassi õpilased.

Mitmed koolid tegid Tiitsmaa sõnul õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate hulgas küsitlusi, et saada teada, millised on koolipere eelistused.

Varasemat koolipäeva algust soovisid koolid, kus õppetöö algus on diferentseeritud või töötatakse kahes vahetuses, söökla või spordiruumide ja -rajatiste kasutamisvõimalused on piiratumad või kitsendavad kooli võimalusi muud ruumipuudusest tulenevad põhjused.

"Varasem algus on oluline ka koolidele, kuhu õpilased liiguvad üle linna ning mille puhul liikluse tippkoormus ühtiks kella üheksase koolipäeva algusega. See on ka kindlasti üks põhjusi, miks peame ka järgmistel aastatel erandeid vajalikuks," lisas Tiitsmaa, kelle sõnul on hommikuse liikluskoormuse hajutamine kindlasti jätkuvalt küsimuseks.

Väiksemates kohtades eelistatakse rohkem varasemat tundide algust

Võru vallas algavad kõigis üldhariduskoolides tunnid enne kella üheksat, varieerudes kella kaheksa, 8.15 ja 8.30 vahel.

"Otsuste tegemisel on arvestatud lapsevanemate ja õpilaste arvamust, hoolekogude seisukohti, õpilastranspordi korraldust, piirkondlikku hajaasustust, päevakava tasakaalu ja õpilaste heaolu," ütles valla avalike suhete spetsialist Kadri Kauts.

Ta lisas, et mitu kooli tegid lapsevanemate hulgas küsitluse ning mitmel pool oli oluliseks ka see, et koolipäev lõpeks mõistlikul ajal ning õpilastele saaks võimaldada huvitegevust.

Viljandis alustavad kõik neli põhikooli tunde kella üheksast, samas kui Viljandi valla koolide algusaeg varieerub kella kaheksast kuni 8.40-ni ja otsus on muu hulgas seotud bussiaegade ja huvitegevusega.

Näiteks Tarvastu gümnaasiumi hoolekogu leidis kevadisel koosolekul, et nii õpilaste kui õpetajate õigeaegne kooli jõudmine ja sealt koju või trenni jõudmine sõltub ühistranspordist ning paljud valla lapsed käivad huviringis Viljandis ja kool ei saa nende algusaegu muuta.

"Kooli algusaja muutmiseks puudub põhjendatud vajadus," otsustas Tarvastu gümnaasiumi hoolekogu ja hääletas tundide algusaks üksmeelselt 8.20.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja leiab, et koolipäeva alguskellaaja peakski otsustama iga kool ja selle kogukond ise.

"Määrus annab selleks õnneks võimaluse ja oleme Tartus seda võimalust ka kasutanud," ütles Riho Raave.

Ministeerium: varasem algusaeg nõuab piisavat põhjendust

Haridusministeeriumi peaekspert märkis, et kui kool on juba paika pannud, et tunnid algavad kella üheksast varem, ei tule tal igaks õppeaastaks erandit uuesti taotleda, küll aga peab varasem algusaeg olema põhjendatud erand ka edaspidi.

"Kui erandi aluseks olnud asjaolud muutuvad või ära langevad, tuleb koolil ja kooli pidajal hinnata, kas üldreeglist kõrvalekaldumine on endiselt põhjendatud," ütles Tellmann.

Samas ei ole määruses ammendavat loetelu, millised põhjused tundide varasemat algust õigustavad. Tellmann sõnas, et erandi põhjendatust tuleb hinnata konkreetse kooli asjaoludest lähtudes ning arvestades regulatsiooni eesmärki toetada õpilaste tervist, heaolu ja õppimisvõimet.

Ta rõhutas, et üksnes lapsevanemate päevakava, koolipere eelistus või soov jätkata senise töökorraldusega ei ole iseenesest erandlik asjaolu.

Seejuures ei anna ka ühistranspordikorraldus automaatselt alust tunde varem alustada, ehkki Tellmanni sõnul võib see olla üks asjaolu, mida erandi põhjendatuse hindamisel arvesse võetakse.

Ministeeriumi esindaja lisas, et koolil ja koolipidajal tuleb hinnata konkreetset olukorda tervikuna, sealhulgas seda, kas transpordikorraldust on võimalik kohandada.

"Koolidel ja koolipidajatel oli määruse vastuvõtmise järel terve 2025/2026. õppeaasta aega vajalike muudatuste ettevalmistamiseks," lausus Tellmann.

Eelmise aasta suvel vastu võetud määruse kohaselt algavad tunnid üldjuhul kell üheksa või hiljem. Hoolekogu põhjendatud ettepanekul ja kooli pidajaga kooskõlastatult võivad tunnid erandkorras alata kõige varem kell kaheksa. Erandi tegemise eelduseks on hoolekogu põhjendatud ettepanek ja koolipidaja kooskõlastus.