Sel ajal, kui USA rahuläbirääkijad Jared Kushner ja Steve Witkoff olid Moskvas ja Kiievis, oli Tallinnas Donald Trumpi poeg Donald Trump juunior. Öelge palun, mis ta siin tegi?

Tal oli mingi oma kohtumine, aga minul õnnestus ka viibida sellel õhtusöögil Ameerika Ühendriikide poole kutsel. Ausalt öeldes oli väga huvitav kohtuda mitte küll aktiivse poliitikuga, vaid väga suure mõjuvõimuga inimesega, et näha tema suhtumist nii meisse, ning tegelikult oli ka võimalus rääkida meie enda nägemusest nii julgeoleku- kui ka majanduspoliitikas. Võib-olla on sellised kontaktid Ameerika Ühendriikide presidendi administratsiooni juures olevate ebatavaliste inimestega kunagi kasulikud.

Delfi on kirjeldanud seda kasiinofirma Studioworks väga kalli piletiga pidu, mis toimus Euroopa Liidu majas, küllaltki värvikalt, tuues välja, et seal oli koos ikkagi väga omapärane seltskond. Olete kindel, et see on meie välispoliitika suund ajada nüüd asju sellises seltskonnas?

Minu asi ei ole kommenteerida, mida Delfi kirjutab, aga need on kaks erinevat asja: üks oli 13 inimesega õhtusöök ja teine oli mingi muu üritus. Minul oli võimalik rääkida Donald Trump juunioriga päris pikalt ja olulistel teemadel.

Kas te küsisite ka mingisugust tuge Ukrainale ja kas sealt tuli ka mingisugune hea vastus?

Ukraina teema oli lauas päris aktiivselt.

Ja kuidas seda lauas arutati?

Ma jätan detailid sinnapaika.

Siis te peaksite ka teadma, mis toimus Moskvas, sest teil oli just käepärast väga hea kontakt, et seda uurida.

Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis mul oli täna kõne Ukraina välisministriga ja tema andis ülevaate, millest jutt oli. Mingisugust suurt läbimurret tema hinnangul Ukraina ja Venemaa vahel ning kogu selles rahuprotsessis ei toimunud. Aga mul on sel nädalal võimalik otse suheldes veel täpsemalt teada saada.

Aga mind huvitab ikkagi see, et kui te rääkisite Donald Trump juunioriga Ukrainast, siis mis oli tema suhtumine? Kuidas see ikkagi nii saab olla, et meil on ajakirjandusvabadus, kus Eesti on teisel kohal ja Ameerika kusagil kaugel – ma saan sellest aru –, aga kuidas on võimalik, et siin käib niivõrd mõjuka presidendi poeg ja me ei tea, mis ta siin tegi?

Me teame, mis ta tegi, aga neid küsimusi tuleb küsida inimeste käest, kes tema visiiti siia organiseerisid. Minu teemad olid seotud julgeoleku- ja majanduspoliitikaga.

Kuulge, te tegite koos pilti USA räppariga! Ma ei tea, kas see oli seotud julgeoleku- või majanduspoliitikaga, aga mis selle räppari nimi oli, mul on juba meelest läinud.

Ma tõesti ei tea, mis selle räppari nimi on. Seal oli palju inimesi.

Kellega te koos pilti tegite ja kes kirjutas oma sotsiaalmeedia postituses, et ta tegi pilti koos peaministriga?

Tuleb küsida tema käest, mis ta oma sotsiaalmeedias kirjutab.

Selles seltskonnas, kellega te seal koos olite, olid veel – ütleme vähemalt Delfi andmetel – New Yorgi, ma ei tea kas endine või praegune maffiaboss, kasiinoinimesed ja mingid missid. Selles kõiges oli parasjagu üheksakümnendate vaibi, ma peaks ütlema.

Te ajate praegu siin segi kaks erinevat üritust.

Aga selgitage nüüd täpselt, mis toimus. Kas ma saan õigesti aru, et Donald Trump juunior käis kasiinoäri ajamas?

Seda tuleb küsida tema käest ja nende inimeste käest, kes tema visiiti siia korraldasid. Mina osalesin õhtusöögil, kus ei räägitud kasiinoärist ega äritegevusest.

Te ei küsinud ka, miks ta siin on? Kas teie teate, miks ta siin käis?

Ma sain aru, et tal olid siin ärikohtumised, seega seda kommenteerib tema või tema meeskond.

Kui ma mõtlen selle peale, siis see võis ikkagi olla kasiinoäri, sest see oli kasiinofirma pidu, kuhu teid kutsuti. Kas te olite seal pigem välisminister või ajasite Eesti 200 poliitikat?

Mina olin seal Ameerika poole kutsel, pidasime nõu ja ma arvan, et on mõttetu sellist kontakti kasutamata jätta, kui selline inimene tuleb Eestisse rääkima teemadel, mis meid huvitavad, ja see ka reaalselt toimus. Mingit pidu selles õhtusöögilauas, kus oli 13 inimest, ei toimunud.

Aga mis seal siis toimus?

Toimus arutelu erinevatel teemadel, mida ma juba ütlesin.

Kes valitsusest veel kutsuti?

Valitsusest ei kutsutudki kedagi teist, see oli minule isiklik kutse.

Kuulge, aga vahetame teemat. Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaal tegid paremäärmuslased ajaloolise valimistulemuse, saades peaaegu 44 protsenti valijate häältest. Kas te kujutate ette, et ühel päeval olete välisminister Eestis, kus Saksamaal on võimul paremäärmuslased?

Kõik võib juhtuda, me nägime selle liidumaa valimisi ja kahjuks on äärmusjõudude tõus tõepoolest reaalsus mitte ainult Saksamaal, vaid laiemalt Euroopas. Ma olen ise mõelnud, et ka Saksamaa erakorraline samm omistada Leipzigi terrorirünnak avalikult Venemaale võib olla üks katse teadvustada oma inimestele, et Venemaa on neile päriselt otsene oht. Venemaa reaalselt korraldab rünnakuid Saksamaa ja Saksa inimeste vastu.

Aga tundub, et läheb vastupidi. Kui me vaatasime Epp Ehandi lugu Saksamaalt, siis väga paljud inimesed seal leiavad, et Venemaa on palju normaalsem riik kui Ukraina. Tundub, et see on mingisugune trend. Mis mõttega me siis üldse pingutame Ukraina aitamisega, kui Saksamaa ise hakkab Venemaa poole kalduma?

Me peame pingutama, see on meie enda julgeoleku huvides, see on Euroopa huvides ja ühe liidumaa valimistulemustest ei tasuks lõplikke järeldusi teha.

Aga nagu Epp Ehand ütles, siis tegelikult trend on selline.

See kõik on seal olemas ja mina suhtlen sakslastega päris palju ning nad on päris murelikud. Ka valimisaktiivsus oli väga kõrge. Küsimus ongi selles, kas see enamuses olev osa Saksamaast suudab end kuidagi konsolideerida, kui vaadata ka selle konkreetse liidumaa valimistulemusi. Kas tekib debatt selle üle, mis on päriselt Saksamaa ja Euroopa julgeoleku huvides, või näeme me tõesti mingil hetkel Saksamaad, kelle valitsus ütleb, et suhted Venemaaga on normaalsed ja me tahame vanu häid aegu tagasi. See ei oleks kindlasti Eesti huvides.

Mis saab Euroopa Liidust, kui Saksamaad hakkavad valitsema paremäärmuslased?

Me nägime, mis toimus Ungaris Viktor Orbáni ajal. Ma ei tõttaks sündmustest ette, aga tegelikult on teema väga tõsine, sest see tänane mudel, kus 27 liikmesriiki üritavad leida julgeoleku- ja välispoliitikas konsensust, muutub hoopis teistsuguseks. Tuletan ka meelde, et Prantsusmaal on järgmisel aastal tulemas valimised ja ka seal on paremäärmuslik presidendikandidaat järjest populaarsem. Euroopa on silmitsi päris tõsiste ja oluliste küsimustega.

Üks asi, millega me silmitsi seisame, on ka kliimamuutused. Te olete muidugi välisminister, mitte kliimaminister, aga võib-olla selleks veel saate. Kas teie ka mõtlete selle peale, et kliimamuutused maailmas võiksid panna Eesti mingil hetkel välispoliitiliselt hoopis teise seisu, kui ta täna on?

Kliimamuutustest tulenevad välispoliitilised probleemid on juba Euroopas olemas, näiteks kui me räägime rändesurvest Aafrikast. See on reaalsus. Ma mäletan, et olles sotsiaalkaitseminister 2015. aastal, mõjutas see otseselt ka Eesti sisepoliitikat, kuigi kliimapõgenikud ei tahtnudki otseselt siia tulla. Tollel ajal tekkis ka EKRE ja üks nende teema oli immigratsioon, mis võib-olla aitab praegu ka näiteks Saksamaal AfD-l võimule tulla.

Need kliimamuutustest tulenevad otsesed seosed, nagu rändesurve või majandusliku olukorra muutumine, kajastuvad kindlasti demokraatlike riikide sisepoliitikas. Sisepoliitika kujundab omakorda väga palju välispoliitikat, nii et me igal juhul mõtleme selle peale. Aga kui küsida, kas me oleme selleks valmis või kas meil on näiteks Euroopas mingi läbimõeldud strateegia, siis võin öelda, et seda tegelikult ei ole ja probleeme käsitletakse ükshaaval. Nende probleemide juurpõhjused ei ole väga tihti ainult teaduslikud, vaid see on ka usu küsimus, ning me näeme konflikte ja lõhesid erinevates ühiskondades mitte ainult Euroopas.

Lõpetuseks küsiksin ma seda, et kui ma teen tavaliselt intervjuu välisministriga, siis on ikka lootust, et kohtun temaga ka järgmisel aastal. Mis te arvate, mis on teist poole aasta pärast saanud, kas te olete poliitikas või lahkute sealt?

Väga raske öelda. Võtsin välisministri ameti oma plaanide järgi vastu kuskil aastaks, aga nüüd on käimas juba neljas aasta. Ma arvan, et märtsis on valimised, uue valitsuse moodustamiseks läheb tavaliselt paar nädalat või kuu aega ja eks valijad otsustavad. Kas ma siis olen poliitikas või ei ole, aga vähemalt välis- ja julgeolekupoliitika suhtes on hea see, et õnneks ei ole tegemist päevapoliitilise teemaga. Me oleme mingites põhimõtetes kokku leppinud ja selles mõttes ei ole ma valimiste võtmes murelik, sest Eesti välis- ja julgeolekupoliitika jätkab kindlasti samal kursil.