Mari-Liis Jakobson: jõulupuu ja naistepäevalilled

Foto: Erakogu

Minu jaoks ei ole naistepäev ainult naiste päev, vaid päev, mil mõelda meeste ja naiste koos toimimisele laiemalt. Naiste õiguste eest seismine pole eesmärk iseeneses, vaid tasakaalustatud ühiskonnad lihtsalt toimivad tõhusamalt, leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Alustuseks üks mõistatus.

Juhtub õnnetus, milles saab viga väike poiss. Isa viib poisi ruttu haiglasse, kus tuvastatakse, et tal on vaja operatsiooni. Poisi läbi vaadanud arst tunnistab aga, et ei suuda poissi opereerida, sest tegu on tema pojaga. Kuidas nii saab olla?

Erinevalt paljudest maailma maadest Eestis see mõistatus erilist peamurdmist ei valmista. Ei olnud siin mingit isaduskonflikti ega samasooliste abielu. Poissi läbi vaadanud arst oli tema ema. Head naistepäeva kõigile!

Üldiselt ongi Eestis võrdõiguslikkuse nii-öelda sisendpoolega kõik väga hästi juba väga pikka aega. Teravalt tajusin seda möödunud õppeaastal, mille veetsin suurelt osalt Ameerika Ühendriikides. Olin üsna hämmeldunud, kui avastasin, et samal ajal tähistas üks sealseid tippülikoole, Yale naiste ülikooli lubamise 50. aastapäeva.

Päriselt, enne 1969. aastat naised sinna õppima ei pääsenud. Ja seejuures polnud Yale sugugi viimaste seas, Harvardi ülikooli pääsesid naised alles 1977. aastast!

Veel mõned võrdlusmomendid: enne 1974. aastat ei saanud naised USA-s avada pangakontot ilma abikaasa või meessoost sugulase loata. Ja Lääne-Saksamaal oli abielunaistel kuni 1977. aastani vaja abikaasa luba, et tööle minna.

Aga võrdõiguslikkuse väljundpoolega oleme veidi jännis. Seda ilmestab nii Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe kui ka tõik, et näiteks kodustele majapidamistöödele kulub naiste aega meestega võrreldes keskmiselt kaks korda rohkem.

Märkimist väärib ka tööturu killustumine elualade lõikes. Koroonakriisi valguseski saab rääkida sellest, et suur osa n-ö asendamatust eesliinitööst ehk hädavajalikest teenustest, kus risk töökohustusi täites koroonasse nakatuda, saab tehtud just naiste poolt. On nii kujunenud, et eestlasele on märksa suupärasem rääkida arstitädist kui arstionust, ka haridustöötajate hulgas on naised tugevas ülekaalus, teenindavast sektorist rääkimata.

Aga ometi räägime me koroona kahjude hüvitamise puhul ennekõike sellest, mis kaupmehel saamata jääb, mitte sellest, millised võimalused näiteks Selveri kassapidajal oma tervist kaitsta on.

Ehk siin on ka väike mõttekoht – nüüd, kus meedikud ja haridustöötajad vaktsineeritud saama hakkavad, oleks ehk õiglane pakkuda võimalust näiteks toidupoodide kassiiridele? Seda enam, et kaubanduskeskustest on saanud tõeline vabadusvõitluse tanner inimestele kes tunnevad – vabandust väljenduse eest, aga ma tsiteerin –, et neid maski kandma sundimisega vägistatakse.

Minu jaoks ei ole naistepäev ainult naiste päev, vaid päev, mil mõelda meeste ja naiste koos toimimisele laiemalt. Naiste õiguste eest seismine pole eesmärk iseeneses, vaid tasakaalustatud ühiskonnad lihtsalt toimivad tõhusamalt. Kõik ürituste korraldajad on vist juba jõudnud äratundmisele, et ainult meestest koosnev esinejatepaneel on halb mõte. Aga ainult naistest koosneval aruteluringil on täiesti võrdne tõenäosus jääda sama küündimatuks.

Nii et, loomulikult kinkige naistepäeval naistele lilli! Nii nagu te jõuluks kuuse tuppa toote – mingit praktilist väärtust sel pole, aga see on asjana iseeneseski tore.

Lihtsalt, nii nagu jõulude ajal rõõmustab usklikum osa rahvast päästja sündimise üle ning ülejäänud on rõõmsad perega koos olemisest ja hingavad kergendatult, sest päev hakkab vaikselt pikemaks minema, võiksime ka naistepäeval võtta hetke ja mõelda, millist elu ja positsiooni ühiskonnas tahame me oma tütardele ja emadele.

Uksi võib naistele tulevikuski avada ning nende välimusele komplimente teha. Nagu ka meestele.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: