"Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus paigutada Venemaa väed Ukraina piirile võis olla soov saada lääne tähelepanu," kirjutas Financial Times neljapäeval avaldatud analüüsis.

USA president Joe Biden helistas teisipäeval Putinile, et korraldada kahe riigi vaheline tippkohtumine. Putin ongi juba aastaid oodanud, et teda kutsutakse tagasi kõrgeimatele läbirääkimistele.

Venemaa on koondanud Ukraina piiri lähedale 50 000 sõdurit, hulgaliselt tanke ja raskerelvastust. Vägesid on rohkem kui 2014. aastal.

Rahvusvaheliste suhete eksperdid leiavad, et Moskva eesmärk on lääne hirmutamine ja Bideni administratsiooni testimine. Samuti taheti Valgele Majale meenutada Venemaa tähtsust Euroopa julgeolekupoliitikas. 

"Venemaa saatis selge signaali, et Moskva pole enam valmis Ukraina suhtes järeleandmisi tegema," ütles Venemaal baseeruva strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse (CAST) direktor Ruslan Puhhov. 

Kiiev süüdistab Moskvat separatistide toetamises. Kreml eitab seost, kuid väidab, et Venemaal on kohustus kaitsta Donbassi venekeelseid elanikke. Mõlemad pooled süüdistavad üksteist Minski kokkulepete mittejärgimises. 

"Venemaa ja Ukraina suhete praeguses olukorras, pole meil muid vahendeid Kiievi mõjutamiseks, kui ainult jõuga ähvardamine. Venemaa ei tee seda sellepärast, et on oma olemuselt julm, vaid kuna see on ainus viis Ukrainale surve avaldamiseks," ütles Puhhov.

Moskva Carnegie keskuse juhi Dmitri Trenin leiab, et lääneriikide toetus Kiievile on suurendanud Venemaa-Ukraina konflikti ulatust.

"Tänu kriitikavabale ja automaatsele toele, mida Ukraina saab alati USA-lt, on Kiievil võime panna Venemaa olukorda, mida maletajad nimetavad Zugzwangiks - iga käik mida mängija teeb või peab tegema, ainult halvendab mängija positsiooni," ütles Trenin

"Venemaal ei tule enam teist Mihhail Gorbatšovi tulemist ja lääs peab sellega leppima," lisas Trenin.