Mis on Venemaa eesmärk vägede koondamisel Ukraina piirile?

[Vene presidendi Vladimir] Putini režiimi eesmärk on esile tõsta Lääne-sisesed erimeelsused, nad tahavad näidata ameeriklastele, et eurooplasi ei saa usaldada ning idaeurooplastele, et lääneeurooplasi ei saa usaldada. Nad tahavad näidata ukrainlastele, et mitte keegi ei tule neile appi ning seda kõik enne NATO tippkohtumist tänavu suvel. See on eesmärk. Ukraina on relvaks Lääne vastu, kuid ma ei arva, et tegelik eesmärk on invasioon Ukrainasse, vähemalt praegu mitte.

Mida arvate USA presidendi Joe Bideni ettepanekust Vladimir Putinile kohtumiseks?

Biden tegi õige ettepaneku, sest see seab Putini raskesse olukorda. Putin saab end superjõu liidrina tunda vaid siis, kui kohtub teise superjõu juhiga. Ta vajab neid fotovõimalusi koos Bideni või [Hiina liidri] Xi Jinpingiga, et näida suurriigi juhina, mitte riigijuhina, mille majandus on Itaalia suurune, kellel on ajaloolistel põhjustel tuumarelvad.

Arvestades, et USA kehtestas just [Venemaa suhtes täiendavad] sanktsioonid ja pakkus kohe ka kohtumist, siis see oli päris kaval käik, sest kui Putin vastab eitavalt, siis rõhutab see tema irrelevantsust ja kui ta kohtub USA sanktsioonide kehtestamise ajal, siis see rõhutab tema nõrkust. Annan Bidenile neli punkti selle eest.

Mis on Putini järgmine samm?

Praegu on tõenäoline, et Putin suurendab survet. Ta loodab, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei toeta Ukrainat ning tema järgmine samm on Ukrainalt millegi väljapressimine. Hirmutamise tagajärjel saab ta öelda, et keegi ei tule teile appi, seega andke Krimmi jaoks vett. Praktilises mõttes ta vajab vett Krimmi jaoks, sest Krimm on praegu kehvas seisus ja muutub kõrbeks, sest sai muidu oma vee Ukrainalt.

Kuidas hindate Balti riikide välisministrite ühist visiiti Kiievisse?

See oli suurepärane. Mul on hea meel, et nad läksid. See tuletas meelde 2008. aasta Gruusia sõda, kui visiidile läksid mitte üksnes Balti riikide presidendid, vaid ka Lech Kaczynski Poolast. See rõhutas seda, kuidas Euro-Atlandi leer Euroopas on kokku kuivanud, kui saad vaid toetuda Eestile, Lätile ja Leedule, kuid samas ei olnud kohal tšehhe, slovakke, poolakaid või ükskõik, keda teist. See häirib mind. On tore, et kuus miljonit inimest Balti riikidest oli esindatud, kuid parem oleks olnud 500 miljoni toetus Euroopast.

Kas oleks mõtekas anda Ukrainale MAP (NATO liikmesuse saavutamise tegevuskava - toim.) nagu president Volodõmõr Zelenski kutsus tegema? Pealegi oleks see ka ametist lahkuva Saksa kantsleri Angela Merkeli niiöelda vigade parandus, sest tema oli sellele ju NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel vastu.

Ma ei usu, et see juhtub. Ukrainlastest ei oleks tark muuta see peamiseks nõudmiseks, sest see lõhestab NATO-t ja rõhutab selle nõrkust. See oleks Zelenski poolt viga ja kui ma oleksin tema nõunik, siis ütleksin, et ära esita palvet, millele vastust ei ole. See jätaks Ukrainast mulje kui isoleeritud riigist.

Me saame palju Ukraina jaoks ära teha, mis pole otseselt seotud Ukraina NATO liikmelisusega. Saame rohkem survestada Venemaad, müüa rohkem relvi Ukrainale, õpetada Ukraina üksusi välja ja saata sõjalaevu Mustale merele. Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole realistlik ajal, mil kestab konflikt, sest liiga palju NATO liikmeid on selle vastu.

Kas Putin on näidanud vägede koondamisega, et Ukraina tulevik on vähemalt osaliselt tema kätes?

Ukraina tulevik on ukrainlaste käes. Sellel lõid nad aluse 2014. aastal. Täpne territoriaalne piir, mida valitsus Kiievis haldab, on jah Putini käes, sest ta saab võtta idas territooriumi ja ka tagasi anda. Ta võib tahtmise korral võtta Krimmi, aga ka selle tagasi anda.

Põhiline on see, et kui ukrainlased tahavad muuta oma riigi õitsvaks demokraatlikuks riigiks, siis mitte miski ei peata neid. Nad saavad seda teha. On hea meel, et lõpuks on reformid käima läinud. Soovin, et need oleksid varem käivitunud. Neil on palju teha nagu eestlased tegid 1990ndatel oma valitsusstruktuuri ja õigussüsteemi reforme. See on küll igav, aga väga tähtis.

Putini tegelik eesmärk on ju praeguse rahvusvahelise reeglitepõhise korra lõhkumine ja oma reeglitega süsteemi loomine?

Sul on täiesti õigus. Putini põhieesmärk ei ole Ukraina, vaid rahvusvaheline reeglitel põhinev kord USA juhtimisel. Ta tahab seda lagundada. Talle ei meeldi suured rahvuselised organisatsioonid, nagu NATO julgeolekuvallas või Euroopa Liit majandusvaldkonnas, mis kehtestavad reeglid ja viivad neid ka ellu viisil, mis pole Venemaa huvides.

Putin ütleb, et need organisatsioonid ja reeglid tehti ajal, kui Nõukogude Liit oli väljaheidetu või Venemaa nõrk ning talle need ei meeldi. Ta tahab jõuda tagasi maailma, kus asjad pandi paika kahepoolselt, kahe riigi vahel. Venemaa suudab selles vallas päris hästi hakkama saada, sest ta on suur riik. Aga ainult reeglitel põhinev kord annab väikestele riikidele nagu Eesti võimaluse oma häält kuuldavaks teha ning piirata suurriike nagu Venemaa. Putinile see ei meeldi, ta proovib seda nõrgestada ja seni on tal see päris hästi välja tulnud. Aga see (reeglitepõhine rahvusvaheline kord - toim.) pole veel surnud ja me saame tagasi suruda.

Kuidas olukord Ukraina ümber edasi areneb, kas on ees suured lahingud?

Praegu näeme esinemist, seda tehakse nagu show'd. Kui see oleks tõeline sõda, siis näeksime salajasust. Praegu teame põhimõtteliselt, kus iga üksus on ja see muudab nad Ukraina rünnakutele haavatavaks, olgu siis drooni või suurtükitulega. Suurt salastamist pole, raadioside on avalik. Me ei näe hübriidtegevust, mida näeksime siis, kui nad tegelikuilt sõda planeeriksid.

Korralik märk sõja tulekust oleks küberrünnak nagu ddos rünnak, mida Eesti koges 2007. aastal või midagi keerulisemat nagu nägime Ukrainas 2015. aastal - see on see, mida Venemaa teeb, kui ta kavatseb võidelda. Seega nii kaua, kui me seda ei näe, siis vaevalt, et näeme ka tulistamist.

Putin loodab, et Ukraina teeb valearvestuse kas diplomaatiliselt või sõjaliselt. Ta võib Lääne nõrkused paljastada. [Prantsuse president Emmanuel] Macron võib proovida vahendada ja lüüa ühtsest Lääne joonest lahti või Lõuna-Euroopa riigid ütlevad, et see pole nende probleem.

Ta võib oodata ka USA tähelepanu Taiwanle pöördumist ning see pole vist päris kogemata, et Hiina on suurendanud survet Taiwanile. Lõppude lõpuks tahab Putin, et inimesed ütleksid, et see on Lääne lõpp, see ei suutnud midagi teha ja oli liiga lõhenenud Ukraina kaitseks, Venemaa vastu astumiseks ja NATO tippkohtumise õnnestumiseks. See oleks Putinile suur võit ja ta võib saavutada selle ilma ühegi lasuta.

Kas koroonavaktsiin Sputnik V on Venemaale välispoliitiliselt kasulik?

Sellel on üha vähem mõju, kui lääneriigid suurendavad oma vaktsiinitootmist ja hakkame nägema üha suuremaid vaktsiinitarneid. Küsimus Sputnik V efektsiivsusest ei kao kuhugi. Neil oli alguses paar päris head kuud, kuid lõpuks on tulemus on hoopis teine. Olen rohkem mures, mida Hiina teeb oma vaktsiinidega ja kuidas nende pakkumine mõjub Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele.