"Praegu näeme esinemist, seda tehakse nagu sõud. Kui see oleks tõeline sõda, siis näeksime salajasust. Praegu teame põhimõtteliselt, kus iga üksus on ja see muudab nad Ukraina rünnakutele haavatavaks, olgu siis drooni või suurtükiga. Seega pole suurt salastamist. Raadioliiklus on avalik. Me ei näe hübriidtegevust, mida näeksime siis, kui nad tegelikult sõda planeeriksid," selgitas julgeolekuanalüütik Edward Lucas.

"Praegu ei ole me veel tõelise suure pealetungi ohus. Tuleb veel vägivalda Ukraina kontrolljoonel Donbassis. Ilmselt näeme suurtükiduelle, kus osalevad ka Venemaa suurtükid, kuid mida me ei näe, on toetus, logistika, laskemoon ja kütus jne. Neid oleks vaja suure pealetungi jaoks. Seega praeguseks ei ole meil veel neid märke," ütles ka Praha rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteadur Mark Galeotti.

Venemaa valmistub septembris toimuvateks duumavalimisteks, mistõttu võiks suur pealetung praegu minna liiga kulukaks, sest sõda tuleks verine ja vallutatud territooriumi oleks raske hoida. Lisaks on Ukraina sõjavägi moderniseeritud ja neil on relvastatud veerand miljonit meest ja naist.

"Julgustav uudis on see, et arvamusküsitlused näitavad venelaste leiget suhtumist sõtta, sest see pole nagu Krimm, mis neile korda läks. Donbassist ja Ukrainast nad ei hooli. Septembris tulevad valimised ja kuigi Vene valimised on võltsitud, tahab Kreml ka, et need oleksid võltsitud nii vähe kui võimalik. Kui nad läheksid Donbassi sõtta ja sõdurid tulevad koju tinakirstus, lisaks kulub raha nii sõjale kui ka lääne sanktsioonide tõttu, siis see ei mõju Vene avalikkuses hästi," rääkis Galeotti.

USA presidendi Joe Bideni ettepanekut kohtumiseks tunnustasid nii Galeotti kui ka Lucas.

"Biden tegi õige ettepaneku, sest see seab Putini raskesse olukorda. Putin saab superjõu liidrina tunda end vaid siis, kui kohtub teise superjõu juhiga. Ta vajab neid fotovõimalusi koos Bideni või Xi Jinpingiga, et näida suurriigi juhina, mitte riigijuhina, mille majandus on Itaalia suurune, kellel on ajaloolistel põhjustel tuumarelvad. Arvestades, et USA kehtestas just sanktsioonid ja pakkus kohe ka kohtumist, siis see oli päris kaval käik, sest kui Putin vastab eitavalt, siis rõhutab see tema irrelevantsust ja kui ta kohtub USA sanktsioonide kehtestamise ajal, siis see rõhutab tema nõrkust. Annan Bidenile neli punkti selle eest," kommenteeris Lucas.

Balti riikide välisministrite Kiievi visiit pälvis heakskiitu, sest Mark Galeotti sõnul on Balti riikide ülesanne nõeluda kokku lääneriikide ühtne seisukoht ja pöörata tähelepanu võimalikule ohule. Edward Lucas kahetses, et kohal ei olnud näiteks Poolat, Slovakkiat, Tšehhit.

"Välisilm" uuris, mida Galeotti ja Lucas arvavad Ukraina presidendi üleskutsest saada suvisel NATO tippkohtumisel riigile ametlik teedekaart NATO-sse ehk MAP. Lucas ei usu, et see oleks ametist lahkuva Saksamaa kantsleri Angela Merkeli jaoks võimalus teha vigade parandus.

"Ma ei usu, et see juhtub. Ukrainlastest ei ole tark muuta see peamiseks nõudmiseks, sest see lõhestab NATO-t ja rõhutab selle nõrkust. See on Zelenski poolt viga ja kui ma oleksin tema nõunik, siis ütleksin, et ära esita palvet, millele vastust ei ole. See jätab Ukrainast mulje kui isoleeritud riigist. Me saame palju Ukraina jaoks ära teha, mis pole otseselt seotud Ukraina NATO liikmesusega. Saame rohkem survestada Venemaad, müüa rohkem relvi Ukrainale, õpetada Ukraina üksusi välja ja saata sõjalaevu Mustale merele," rääkis Lucas.

"See oli poliitiline avaldus kolmel põhjusel. Esiteks, kus Ukraina end tulevikus näeb? Ta näeb end lääneriikide alliansi osana. Putin on kaotanud. Venemaal võib see arusaam aega võtta, kuid ta on Ukraina kaotanud. Pole kahtlustki. Teiseks, Zelenski tahab tõsta oma toetust. Ta tahab näidata Ukraina rahvuslastele, et ta pole pehme ja on endiselt õiges suunas teel. Kolmandaks tahab ta läänt häbistada. Ta tahab meid sundida ütlema, et kahjuks ei saa anda MAP-i, kuid siin on midagi muud kompensatsiooniks. Kõik teavad, mis toimub, kuid see on päris kaval poliitiline positsioneerimine," selgitas Galeotti.

Edward Lucas rõhutas, et Putini peamine eesmärk ei ole Ukraina vallutamine, vaid lääne julgeolekukorra ja reeglite lõhkumine.

"Ta tahab seda laiali ajada. Talle ei meeldi suured paljurahvuselised organisatsioonid, nagu NATO julgeolekuvallas või Euroopa Liit majanduslikus vallas, mis kehtestavad reeglid ja viivad neid ka ellu viisil, mis pole Venemaa huvides. Ta ütleb, et need organisatsioonid ja reeglid tehti ajal, kui Nõukogude Liit oli väljaheidetu või Venemaa oli nõrk ning talle need ei meeldi. Ta tahab jõuda tagasi maailma, kus kahepoolselt pandi asjad paika kahe riigi vahel. Venemaa suudab selles vallas päris hästi hakkama saada, ta on suur riik," ütles Lucas.

Lääne ja Venemaa vastasseisu näeme ka tulevikus ning Tšehhi Vabariigiga diplomaatide väljasaatmist võib pidada Kremli poolt vaadatuna justkui lääne vandenõuna Venemaa vastu. Solidaarsus on see, mis töötab Kremli vastu.

"NATO-s on kindel solidaarsus sõjalise rünnaku puhul – kui Vene tankid tulevad üle piiri, siis see on rünnak kogu NATO vastu. Aga kõikide nende mittekineetiliste rünnakute puhul nagu oleme minevikus näinud, alates häkkimisest avalike tapmisteni, pole NATO-t ning riigid on jäänud üksi. See on olnud võtmenõrkus läänes juba aastaid. Tšehhid ootavad solidaarsust mingilgi moel, sest Venemaa ei peatu 20 diplomaadi väljasaatmisega. Nad ilmselt korraldavad küberrünnakuid, spionaaži, õõnestamist ja muudki, et karistada Tšehhi Vabariiki. Siin on oluline, et Euroopa Liit, NATO või muu rahvusvaheline organ toetaks Tšehhit," rääkis Galeotti.