Vseviov: praegused pinged Venemaaga kestavad sügiseni

Foto: Ken Mürk/ERR

Vene vägede koondamisega Ukraina lähistele kasvanud pinged Moskva ja Lääne vahel võivad kesta kuni sügiseni, ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

"Üks, mida ma tahaks alla kriipsutada, aga mis kipub meil meelest ära minema, on see, et tõenäoliselt need pinged ja see surve, mis Ukrainale ja sellega ka Euroopa julgeolekule avaldatakse, ei ole mitte nädala või kahe-kolme küsimus. See pingete foon jääb nähtavasti kestma selle aasta septembri lõpuni või oktoobrini," rääkis Vseviov teisipäeval "Vikerhommikus".

Vseviovi sõnul saab nii väita, kuna sellesse aega jääb Venemaal algavate suurte sõjaliste õppuste Zapad haripunkt. Need õppused on suunatud just läände, sealhulgas ka tegutsemisele Ukraina piiride ääres, Valgevene piiril, aga võib-olla ka Valgevene territooriumil, kuna õppused toimuvad koostöös Valgevene relvajõududega, aga ka laiemalt - Eesti piiride lähedal, rääkis kantsler.

"Nii, et see sõjaline surve, sõjaline aktiivsus, millest on väga keeruline välja lugeda positiivseid sõnumeid Lääne-Vene suhetes, see jääb kestma mõneks ajaks. Me peame olema valmis muidugi reageerima sellele, mis toimub täna siin ja praegu, aga peame olema ka valmis pikaajaliseks pingete kõrgendatud seisuks, kuhu me oleme jõudnud," tõdes Vseviov.

Välisministeeriumi kantsleri sõnul on pingete kasvamise põhjuseks Vene vägede toomine Ukraina läänepiirile, mille täpne eesmärk ei ole teada.

"Vägesid on tõesti päris palju. Aga miks nad seal on ja mis kavatsused on neil, kes nad sinna kohale saatsid, on meil väga raske öelda. Me jälgime seda olukorda väga tähelepanelikult ja püüame ka omapoolsete sammudega ära hoida selle kõige hullema, milleks oleks laiaulatusliku sõjalise rünnaku korraldamine. Selleks oleme püüdnud nii aktiivselt kui vähegi võimalik avaldada rahvusvahelisel areenil Ukrainale toetust. Aga ka demonstreerida seda, et juhul, kui midagi hullu juhtub, tuleb Venemaal silmitsi seista mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa Liidu ja laiemalt Lääne väga ühemõttelise poliitilise vastuseisuga," selgitas Vseviov.

"Venemaa kindlasti ütleb, et ta viib läbi tavapäraseid õppusi oma piirides, aga kui panna see laiemasse konteksti, siis me näeme, et siin ei ole tegemist ainult sõjaliste manöövritega Venemaa territooriumil, vaid ka üpris otsese sõjalise survega Ukrainale, eriti kui vaadata seda konteksti, milles Vene-Ukraina suhted asetsevad - Krimm on ju okupeeritud ja annekteeritud, Ida-Ukrainas käib sõjategevus, inimesed hukkuvad - nii, et laiemas kontekstis on tegemist väga otsese surveavaldusega," lisas ta.

"Küsimus on selles, kas on ka otsustatud lõpp-punkt, kuhu need asjad peavad arenema. Nagu ma ütlesin - me proovime ühiselt Euroopa Liidu, aga ka NATO raamistikus anda sõnumid, mis oleks piisavalt selged, et see, kes on otsustanud need väed sinna piiride lähedale koondada, leiaks, et tal ei ole mõistlik neid vägesid üle piiri hakata saatma," märkis kantsler.

"Seda, mis otsuse teine pool teeb, me saame mõjutada ja proovime mõjutada ning loodame, et pinged de-eskaleeruvad, aga lõpuni me seda loomulikult ei kontrolli," tõdes Vseviov.

Kantsler rõhutas, et Lääs on Venemaa sammudele reageerijana nõrgemas seisus. "Pead kõigepealt aru saama, mis toimub ja alles siis saad oma meetmed tarvitusele võtta. Kui räägime kõige hullemast, mis võib juhtuda, siis loomulikul me neid stsenaariume koostame ja neid arutame ning püüame nendeks ka valmis olla. Samuti anname märku, et juhul kui meil need võimalused on olemas, me teeme neid väga lähedases koostöös Euroopa Liidu ja ka NATO raamistikus, aga ka väga tihedates konsultatsioonides Ukrainaga. On väga oluline demonstreerida, et Ukrainal on Lääne toetus, et siin ei ole tegemist kahe osapoole eskalatsiooniga - Ukraianale midagi ette heita on patt ja tegemist on Vene poole eskalatsiooniga. Me väga loodame, et need sammud, mis me seni oleme astunud, veenavad nendest kõige hullematest punastest joontest mitte üle astuma. Ukraina ei ole kindlasti üksi," rääkis Vseviov.

Samuti tõdes Vseviov, et pinged saavad veelgi kasvada: "Kahjuks ei ole põhi suhetes ega ka sanktsioonide kehtestamise osas veel käes. Selles mõttes on olukord ebameeldiv ja ärev. Aga nagu ma ütlesin, see situatsioon on meiega veel kuid. Loomulikult on lootus, et see situatsioon ei välju kontrolli alt ja me suudame tulla piirilt tagasi ja saavutada mingisugusegi stabiilsuse. Aga see sõltub mitte ainult meist, aga ka nendest otsustest, mis langetatakse Moskvas. Oluline on ka mõista anda, et meie oma suveräänsuse ja iseolemise kaitsmise ees kõhklema ei löö."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: