Alates 2021. aastast saavad inimesed ise valida endale sobivaima aja pensionile minekuks, neile juba määratud pensioni maksmist soovi korral peatada või võtta määratud pensionimaksed välja pooles suuruses.

Paindliku pensioni kontseptsioon lähtub aktuaalsest neutraalsusest ehk kogu pensionivara suurus on sama, olenemata pensionile mineku ajast, pensioni peatamisest või osalisest väljavõtmisest.

Kuni 2020. aasta lõpuni kehtinud süsteemi järgi oli võimalik minna kolm aastat enne vanaduspensioniiga ennetähtaegsele vanaduspensionile ja vanaduspensioni vähendati iga varem pensionile mindud kuu eest 0,4 protsenti.

Vähendusprotsent oli ühekordse poliitilise otsusena seadusesse kirja pandud, seda ei muudetud pikki aastaid ja see ei sõltunud oodatavast elueast ega majanduslikust olukorrast. Pensionisüsteemi tasakaalu tagamiseks asendati ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid paindliku vanaduspensioniga.

Pensioni vähendused ja suurendused sõltuvad vanaduspensionile minemise ajast, statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäärast. Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril.

Alates 2021. aastast võib inimene võtta soovi korral välja vaid pool pensioni või siis taas terve pensioni või lasta pensioni maksmise üldse peatada ja seda üks kord kuus ehk 12 korda kalendriaastas. Pensioni suurust muudetakse pensionäri taotluse alusel järgmise kalendrikuu algusest, sest pensione makstakse isikule jooksva kalendrikuu 5. kuupäeval.

Varem pensionile minemisele on seatud piirangud staaži osas, sest see hoiab inimesi liiga väiksele pensionile minemast.

Kui üldine vanaduspensioni staažinõue on 15 aastat, siis kuni üks aasta enne vanaduspensioniiga saab minna pensionile vähemalt 20-aastase staažiga, kuni kaks aastat enne 25-aastase staažiga, kuni kolm aastat enne 30-aastase staažiga, kuni neli aastat enne 35-aastase staažiga ja kuni viis aastat enne 40-aastase staažiga.

Ühe aasta pensionistaaži saab ühe aasta vähemalt miinimumpalgaga töötades. Siin ei võrrelda inimese palka Eesti keskmisega. Keskmise palgaga võrdlus toimub pensioni suuruse arvutamisel, sest üks osa pensionivalemist sõltub just inimese eest makstud sotsiaalmaksu suhtest riigi keskmisesse sotsiaalmaksu. Palgast sõltuvus kajastub pensionis aga ainult osaliselt.

Suurima osa moodustab keskmisest pensionist kõigile võrdne baasosa (40%), järgmiseks on praegu staažiosa (35%), mida koguti kuni 1998. aasta lõpuni ja siis tuleb alles palgast sõltuv kindlustusosa (25%), mida koguti 1999-2020.

Alates 2021. aastast on pensionivalemis neljas osa, mis on pooleldi seotud keskmise palgaga ja pooleldi miinimumpalgaga. Neljas osa toodi valemisse sisse just selleks, et palgast sõltuvus esimese samba pensionis liiga kiiresti ei kasvaks ja tagaks sedasi ka madalamat palka saanud inimestele suurema pensioni.