Marju Järvpõld: õpetajatöö atraktiivsus ja muudatused pensioniarvestuses

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Marju Järvpõld Autor/allikas: Erakogu

Teeme nii, et igal õpetajal, kel on vähemalt 30-aastane pedagoogilise töö staaž, on samuti võimalus saada väljateenitud aastate pensioni, kirjutab Marju Järvpõld.

Olen 1985. aastast alates lasteaiaõpetaja ning teinud seda tööd suure armastuse ja pühendumisega. Artiklit ajendas mind kirjutama õpetajate väärtustamine ka siis, kui nad on läinud või minemas vanaduspensionile.

Paraku selgub aga suuremale osale õpetajatest alles pensionile minnes, et alla Eesti keskmist palka saava õpetajana ei kvalifitseeru ta riigi silmis täisväärtuslikuks. Palgast (õigemini palgalt makstavast sotsiaalmaksust) aga sõltubki õpetaja väärtustamine ka siis, kui ta jääb pärast pikki aastaid lastega töötamist pensionile.

Olen kokku puutunud kolleegidega, kes pärast 45 aastat täiskohaga tööd saavad pensionile jäädes teada, et nad ei olegi töötanud 45 aastat, vaid näiteks hoopis 38 aastat. Kuidas nii?

Kui sa oled õpetaja ja saad Eesti keskmist palka, on sinu väärtus 1,0. Kui sa oled õpetaja ja saad Eesti keskmisest väiksemat palka, on sinu väärtus null millegagi. Sel juhul ei ole sinu panus õpetajana riigi silmis täisväärtuslik. Teed küll iga päev tööd, aga pensioniarvestuses jäetakse osa sinu tööst (tööpäevadest, -aastatest) arvestamata. Sa justkui teeksid iga päev mingi osa tööst lihtsalt missioonitundest.

Pensionisüsteemis orienteerumine on keeruline ning pensioni arvestamise aluseid enamasti ei teata. Suur osa õpetajatest ei tea, kuidas palganumbrist sõltuvalt arvestatakse tema pensionistaaž, kindlustusosakud ja sellest tulenev pensioni suurus.

Pensioniarvestuses on olulised pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1. jaanuarist 1999 töö eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Kindlustusosakute summa on aluseks pensioni kolmanda koostisosa suuruse arvutamisel. "Aasta kindlustusosak võrdub ühega, kui tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga." (sotsiaalkindlustusamet).

Kindlustusosak on suurem kui üks, kui aastas saadud tulult tasutud sotsiaalmaks on suurem riigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksust sellel aastal. Saades keskmisest kõrgemat sissetulekut, suureneb aasta eest arvestatava kindlustusosaku väärtus. Kindlustusosak on ühest väiksem, kui tasutud sotsiaalmaks on väiksem keskmise palga pealt tasutud sotsiaalmaksust aastas.

Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on riiklikult kinnitatud. Toon näite 2019. aasta põhjal. Eesti haridustöötajate liidu läbirääkimiste tulemusel sai alates 2019. aasta 1. jaanuarist valitsuse määruse kohaselt täistööajaga töötavate õpetajate miinimumtöötasuks 1250 eurot.

Lasteaiaõpetajate töötasu järele aitamise meetme järgi oli lasteaiaõpetajate töötasu 2019. aastal vähemalt 90 protsenti (1125 eurot) ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Võrdluseks – 2019. aastal oli Eesti keskmine brutopalk 1407 eurot.

Seega oli 2019. aastal magistritasemega lasteaiaõpetaja töötasu 88 protsenti Eesti keskmisest palgast, mis omakorda tähendab, et õpetaja on saanud pensioniaastate arvestuse ning kindlustusosaku suuruseks 0,88. Magistritasemega alushariduse õpetajaid ei ole Eestis töötavate lasteaiaõpetajate hulgas palju. Enamiku alushariduses töötavate õpetajate palganumber on veelgi madalam ja sellest tulenevalt ka kindlustusosak väiksem.

Alates 2021. aastast on võimalik jääda eelpensionile senise kolme aasta asemel viis aastat varem. Õpetajal, kes on lasteaias töötanud 45 aastat ja tahaks jääda mingil põhjusel viis aastat varem eelpensionile, peab uue pensioniseaduse järgi olema 40 aastat pensionistaaži. Eelpool näitena toodud õpetaja, kes on reaalselt töötanud 45 aastat (keskmiselt palgalt tuleneva pensioni kindlustusosakute arvestuse järgi aga vaid 38), seda teha ei saa.

Õpetajad ei saa minna n-ö teise firmasse ehk lasteaeda või kooli ja küsida rohkem palka. Õpetajate palga määrab riik. Olen nõus, et see on tasapisi küll keskmise suunas liikunud, aga pärale jõudmise aega ei suuda vist keegi välja pakkuda. Rääkimata võimalusest see number keskmisest palgast kõrgemale saada.

Mul on paar ettepanekut, mis tõstaksid õpetajatöö väärtust ja atraktiivsust noortele õpetajatele ning oleks motivatsiooniks kõigile õpetajatele.

Näiteks võiks kõne alla tulla väljateenitud aastate pension. Praegu kehtiva seaduse alusel on riik sätestanud, et väljateenitud aastate pensioni on võimalik saada, kui oled töötanud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa sa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada.

Mitmete teiste kutsealade seas on siin eraldi välja toodud pedagoogid, kel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž ning kes on töötanud vähemalt 15 aastat asenduskodus, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskohtade koolis.

Kaasav haridus on toonud suure osa erivajadusega lapsi nn tavalasteaedadesse ja -koolidesse ning aasta-aastalt jääb eelpool loetletud eriasutusi ja erikoole vähemaks. Nii tegelevad erivajadustega lastega lasteaias ja koolis igapäevaselt kõik õpetajad.

Teeme siis nii, et igal õpetajal, kel on vähemalt 30-aastane pedagoogilise töö staaž, on samuti võimalus saada väljateenitud aastate pensioni. 

Veel mõni aasta tagasi tõusis õpetaja palk, kui õpetaja tõstis oma kvalifikatsiooni ning temast sai vanemõpetaja või pedagoog-metoodik. Uue kutsehindamissüsteemi järgi saavad õpetajad küll enda taset tõsta, aga sellega ei kaasne palgatõus.

Seda kirjatükki poleks vaja, kui meie õpetajad oleksid riigi tulevikku silmas pidades prioriteet, kelle sissetulek oleks võrdne või suurem Eesti keskmise palgaga.

Praegu on aga tulemus selline, et õpetaja, kes on panustanud terve elu meie tulevikule, ei vääri pensionile jäädes elamisväärset pensioni (loe: elu). Teame, et nii alushariduses kui ka koolis on varsti õpetajatest väga suur puudus, sest praeguseks on üle poolte õpetajatest vanemad kui 50 aastat.

PS. Ma tean, et tegelikult on kõik alla keskmist töötasu saavad inimesed pensioni arvestamises samas olukorras.


Marju Järvpõld on õpetaja alates 1985. aastast (MA), Tartu lasteaed Helika muusikaõpetaja, tase 8 (meisterõpetaja) Eesti lasteaednike liidu liige, Tartu Ülikooli HI täienduskoolituses lepinguline õppejõud, õpetajate kutsetaotlejate kompetentsuse hindamiskomisjoni liige ja Tartu linna aasta õpetaja (2014).

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: