Riigieelarve kohta ütles rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik (Keskerakond), et arutelud on läinud rahulikult. Teise ja kolmanda lugemise vahel lisati regionaalsed investeeringud ehk katuseraha. Koalitsioonipoolsed muudatused olid seotud laevandusega.

"On veeteede tasude alandamine ehk kriisimeetme pikendamine. Ja ka tööjõumaksude kompenseerimine. Mõlemad on suunatud selleks, et toetada laevandust," lausus Korobeinik.

Alates 2020. aastast on riigieelarvel uus ülesehitus. Varem olid eelarves reastatud kulud. Nüüd  koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest.

Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd ütles, et see muudab eelarve arusaamatuks.

"Valla või linna – võtame ka Tallinna – eelarve on enam-vähem arusaadav. Viimsi valla eelarve on arusaadav Aga riigieelarve on tegevuspõhine Seal on programmid, mille kuluelementide kohta informatsioon puudub. Mõõdikud on puudulikud. Minu jaoks ei anna see sellist lisaväärtust, millisena tegevuspõhist eelarvet on esitletud," lausus Sõerd.

Rene Kokk EKRE fraktsioonist ütles samuti, et riigieelarvest on keeruline aru saada.

"See on tõsi, et eelarve tuleb pöörata uuesti tagasi nendele rööbastele, et rohkem on lahti kirjutatud ja nii rahanduskomisjon kui ka riigikogu liikmed saavad aru sisust, kuhu üks või teine summa päriselt jõuab," lausus Kokk.

Korobeinik ütles, et riigikogul peaks olema suurem roll riigi raha üle otsustamisel. Seekord tehti tema sõnul mitmeid otsuseid koroonakriisi tõttu valitsuses vahetult enne eelarve valmimist.

"Riigikogu on ka seadusandlik organ ja neil võiks olla natuke rohkem võimu ka riigi rahaasjade üle. Aja jooksul kogu võim koondub niimoodi valitsuse kätte ja parlamendiliiget see natuke häirib," lausus Korobeinik.

Riigikogu võiks tuleva aasta eelarve eelduslikult vastu võtta 8. detsembril.