Riigieelarve eelnõu poolt hääletas 59 ja vastu 37 rahvasaadikut 99 kohalolnust. Kolm saadikut - Mart Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Ivari Padar (SDE) - ei hääletanud.

Seaduse järgi on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,132 miljardit eurot, kulude maht 13,633 miljardit eurot ja investeeringute maht 724 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025.

Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Regionaalsetele investeeringutele eraldatakse tuleva aasta riigieelarves 2,78 miljonit eurot.

Kolmanda lugemise käigus lisati raha merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetmega jätkamiseks.

Valitsus on seadnud tuleva aasta riigieelarves kolme peamise suuna järgimise: riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ning Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Järgmise aasta riigieelarvega soovib valitsus tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatuleku koroonakriisist ning muuta majanduse tulevikukindlaks. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas.

Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire koroonapandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.

2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti "Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025", valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.