Teisipäeval kohtusid Eesti kuue ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorid riigikogu esimehe Jüri Ratasega.

"Tuvastasime, et kõrghariduse alarahastamine on jõudnud kriitilisse punkti ja sellega on hädavajalik midagi ette võtta," võttis Asser kokku rektorite kõnelused Ratasega.

Asser selgitas, et kuigi ülikoolide mured on sarnased, siis Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli puhul on mure veidi väiksem, sest nendes tegeletakse ka teadustööga: "Aga kui võtame veel Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, siis seal on teadusrahastuse osakaal väga väike või puudub üldse."

"Kui meil on ebapiisav rahastus, siis kindlasti hakkab kannatama kvaliteet. Juba praegu on see olukord, kus ülikoolid on piiranud tegelikult ligipääsu. Samas peab arvestama, et gümnaasiumilõpetajate arv suureneb ja seega need, kes ei saa ülikooli astuda, lähevad kõrgharidust omandama järelikult välismaale ja seeläbi kannatab kindlasti ka akadeemiliste töötajate järelkasv."

Asser tõi välja, et rektorid on kohtunud riigikogu fraktsioonidega ning kõik nad on nõustunud, et kõrghariduse rahastamine Eestis on probleemne.

Asseri sõnul on aastate peale kogunenud rahaline defitsiit suurusjärgus sada miljonit eurot: "Lühema perspektiiviga asi on lähiaastatel rahalise mahajäämuse kas siis kompenseerimine või pidurdamine, pikem plaan on see, et kõrghariduse rahastamise mudel vajab kindlasti üle vaatamist."

Asser möönis, et kuigi poliitikutel on kohatine arusaam teaduse ja kõrghariduse erinevusest, siis tegelikult teadusrahastuse sidumine ühe SKP protsendipunktiga ei ole aidanud kõrghariduse rahastamisele kaasa: "Praeguse kogemuse kohaselt vähemasti osaline arusaamine kindlasti on olemas, aga eks see vajab ilmselt jätkuvalt lahtiseletamist. Teadusrahastusel on oma väga selged eesmärgid, lisaks ei jõua sellest suur osa otseselt ülikoolidesse."

"Meil on erinevad teadusmahukusega ülikoolid ja ülikoolid, kus on see teadus suhteliselt tagasihoidlik. Me peame olema mingi ühtse lähenemisega ja praegu on ülikoolidepoolne soov kindlasti see, et me peaksime arutama, kas meil ollakse valmis jätkama olemasolevat niinimetatud tasuta kõrghariduse rahastust või mitte," tõi Asser välja kõige suurema kitsaskoha.

Asseri sõnul on ülikoolide esimene soov jätkata tasuta kõrgharidusega ning saada sellele taha arvestatav riigipoolne toetus.

Asser tõi välja ka nn Hollandi mudeli kehtestamise Eestis, kus kõik õppijad võiksid maksta 100–150 eurot omaosalust kuus, mida saaks katta ka õppelaenuga. Sellist mudelit on OSCE Eestile soovitanud juba viimased kümme aastat, kuid selle rakendamiseni seni jõutud ei ole.

Samas ei pea Asser mõistlikuks naasta eelneva kõrghariduse korralduse juurde, kus osaliselt said üliõpilased õppida riigieelarvelistel kohtadel ning ülejäänud pidid maksma õppemaksu.

"See tekitab esiteks ilmselt kvaliteediprobleeme ning juurdepääsu probleeme, kuna osadele ei ole see jõukohane," selgitas Asser. "Evolutsiooniline kulg viib meid vanasse olukorda tagasi ja see on see, mida me kindlasti ei taha."