Miljardieurosest Tallinna eelarvest suuri investeeringuid ei leia

Miljardieuroseks paisunud Tallinna eelarve ei paista investeeringute poolest millegi erilisega silma. Järgmisel aastal kavatseb linn võtta ka 90 miljonit eurot laenu, mille väljavõtmist on mitu aastat edasi lükatud.
Neljapäeval Tallinna linnavolikogus esimesele lugemisele tuleva eelarve maht on miljard ja 33 miljonit eurot, mis on kaheksa protsendi võrra rohkem kui selle aasta eelarve. Kui maha arvata tänavused lisaeelarved, on eelarve kasv pea 20 protsenti.
Investeeringutest on suurima osakaaluga teed ja tänavad (25,2 protsenti), haridus (22,3 protsenti) ning linnatransport (15,9 protsenti), mis kokku moodustavad 63,3 protsenti investeeringutest.
Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2022. aastal võtta laenu kuni 90 miljonit eurot, sealhulgas 30 miljonit eurot 2021. aastaks kavandatud, kuid välja võtmata jäävast laenust, millega koos kujuneb linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 2022. aasta lõpuks 32,3 protsenti.
Teedesse ja tänavatesse investeeritakse 67,7 miljonit eurot. Jätkatakse Peterburi tee ning Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee rekonstrueerimise
projekteerimisega, Peterburi tee projekt valmib järgmise aasta esimeses pooles.
Suurematest töödest koostatakse projektid veel Koidu tänavale, Õie tänavale (Vabaduse pst-Pärnu mnt), Ristiku tänavale, Kadaka tee lõigule Mustamäe tee ja Ehitajate tee vahel, Maleva tänavale ja Sepa tänavale, Linnu tee lõigule Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vahel, Tööstuse tänava lõigule Soo tänava ja Vana-Kalamaja tänava vahel ning Raekoja platsile.
Ehitamiseks peaks minema Jõe ja Pronksi tänaval, kuhu investeeritakse viis miljonit eurot. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks on ette nähtud 1,27 miljonit.
Remonti lähevad ka Tulika, Koidula, Bornhöhe ja Kivimäe tänav.
Rattateedest jätkatakse Lasnamäe rattatee ühenduse kesklinnaga teise etapi töödega ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseraja teise etapi
rajamise ehitustöödega ning Poska tänava rattateede pikendusega Reidi teeni. Lisaks on rattateede rajamine kavandatud Tulika, Jõe-Pronksi ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise käigus. Rattastrateegia investeeringute elluviimiseks on ette nähtud üle viie miljoni euro.
Endla tänava raudteeviadukti alla rajatakse jalakäijate tunnel, lisaks rajatakse raudteealuste käigutunnelid Paldiski maantee, Kotka tänava ja Tehnika tänava vahele ja Pääsküla raudteejaama.
Linnatranspordi investeeringuteks on ette nähtud 42,8 miljonit eurot, raha läheb muu hulgas uute trammide soetamise esimese sissemakse tegemiseks ja 150 uue gaasibussi ostmiseks. Busside soetamiseks on ette nähtud 41,2 miljonit eurot.
Hariduse valdkonna investeeringuteks kavandatakse 60 miljonit eurot.
Jätkatakse Mustamäe huvikooli uue hoone ehitustöödega. Kavas on vana hoone lammutada ning püstitada uus energiatõhus hoone. Alustatakse huvikeskus Kullo uue hoone ja Heleni kooli projekteerimist. Valmib Tallinna kunstikooli projekteerimine ja alustatakse ehitustöödega. Viiakse lõpuni Jakob Westholmi gümnaasiumi ja reaalkooli juurdeehituste ideekonkursid ja alustatakse projekteerimist.
Renoveerimistöid viiakse läbi mitmes lasteaias. 2022. aastal valmivad
ehitustööd Vindi lasteaias, Rõõmupesa lasteaias, Merivälja lasteaias,
Asunduse lasteaias, lasteaias Kelluke ja lasteaias Maasikas.
Ehitustöödega alustatakse Kristiine lasteaias, Magdaleena lasteaias ja Männiku
lasteaias. Projekteerimistöödega alustatakse või jätkatakse veel 15 lasteaias.
Kultuurivaldkonna investeeringuid kavandatakse 28,9 miljonit eurot.
Loomaaias jätkub uue atraktsiooni "Pilvemets" loomine, alustatakse Tiigrioru ehitust. Botaanikaaias viiakse lõpule botaanikaaia külaliste parkla laiendamine ja vetesüsteemi rekonstrueerimine. Jätkatakse väliekspositsiooni rekonstrueerimisega ning vana administratiivhoone, sealhulgas talveaia kohandamist külastuskeskuseks.
Kavas on Jaan Krossi, Sergei Dovlatovi ja Mahatma Gandhi mälestusmärgi püstitamine.
Jätkatakse Skoone bastioni korrastamisega ja Dominiiklaste kloostri
kompleksi renoveerimisega. Jätkuvad ka Tallinna Linnateatri IX kvartali ehitustööd ning tehakse tehnika- ja sisustushange.
Planeeritud on Mati Undi muuseumi ruumide soetamine Tallinna
kirjanduskeskusele. Jätkatakse Mustpeade Maja restaureerimistöödega. Lauluväljakule on ette nähtud toetus videovalve- ja läbipääsusüsteemide ajakohastamiseks, peamaja remonttöödeks ja interaktiivse ajalooseina rajamiseks Mäe alale. Valmib ka Maarjamäe memoriaali korrastamise projekt.
Spordi ja liikumisharrastuse valdkonna investeeringuid on kokku 9,6
miljonit eurot.
Jätkatakse Kadrioru staadioni renoveerimisega. 2022. aasta alguses lõppevad projekteerimistööd ning alustatakse esimese etapi ehitustöödega. Samuti korraldatakse Tallinna spordihalli kergejõustikuhalli ehitushange ja alustakse ehitustöödega. Lasnamäele rajatakse jalgpallihall Punane tn 69 staadionile.
Heakorra ja keskkonnakaitse investeeringuid on 19,2 miljonit eurot. Suurimad
tööd on Õismäe tiigiala ja purskkaevu renoveerimine, Harku järve rannaala korrastamine, Juudi kalmistupargi rajamine ja Putukaväila ehitus.
Rajatakse Järveotsa promenaad, turg ja näituste ala ning Kass Augusti promenaad Kopli tänavale.
Jätkatakse lastemänguväljakute ehitamisega, suuremad on Lasnamäel Seli metsa peremänguväljak ja Vabaduse pargi koguperemänguväljak.
Kadrioru parki investeeritakse viis miljonit eurot, lõviosa sellest moodustab Koidula tänava majandushoone projekteerimine ja ehitamine.
Sotsiaalhoolekande valdkonna investeeringuid on 10 miljonit eurot.
2022. aastal valmivad Iru hooldekodu õenduskodu ja Lasnamäe sotsiaalkeskuse uue hooned. Lammutatakse Tallinna tugikeskuse Juks hoone vana korpus ja alustatakse uue korpuse ehitustöödega.
Investeerimistegevuseks on 2022. aasta eelarve eelnõus ette nähtud vahendeid kokku 269 miljonit eurot, kasv võrreldes 2021. aasta esialgse eelarvega on 62 protsenti ja täpsustatud eelarvega võrreldes 93 protsenti. Investeeringutest 54,7 protsenti kaetakse linnakassa vahendite arvelt ja kuni 33,5 protsenti laenu arvelt. Välisrahastus moodustab investeeringute katteallikatest 7,3 protsenti ning riigieelarve eraldised 4,4 protsenti.
Eelarve seletuskirjas märgitakse ka, et tööturuolukorrast tulenevalt suurendatakse kõigi linna ameti- ja hallatavate asutuste töötasufondi vähemalt viis protsenti, mis läheb maksma 10,3 miljonit eurot. 2022. aastaks nähakse
haridusasutustele ette täiendavad vahendid palga tõstmiseks vähemalt viie protsendi võrra, sealhulgas tõstetakse õpetajate ja tugispetsialistide palga alammäära 1315 eurolt 1412 eurole ja lasteaedade õpetaja abide palga alammäära 750 eurolt 850 eurole.
Tulude poole peal ootab linn Tallinna Veelt ja Tallinna Soojuselt dividenditulu 8,6 miljonit eurot. Välisrahastust oodatakse 24 miljoni euro eest, suurim osa sellest, 14,5 miljonit, on seotud Tallinna haigla projektiga.
Eelarve eelnõu järgi on linna 2022. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht 1,033 miljardit eurot, mis on 76,4 miljonit eurot ehk kaheksa protsenti enam kui 2021. aasta täpsustatud eelarves ja 170,7 miljonit eurot ehk 19,8 protsenti enam, kui 2021. aastaks esialgselt kinnitatud eelarves. Eelarve järgi kasvavad Tallinn põhitegevuse tulud võrreldes 2021. aasta täpsustatud eelarvega 8,7 protsenti ning põhitegevuse kulud 6,5 protsenti.
1. novembri seisuga elas Tallinnas rahvastikuregistri andmetel 446 000 inimest. Maksu- ja tolliameti andmetel oli Tallinnas 2021. aasta esimesel üheksal kuul keskmiselt 237 000 tulu deklareerinud isikut kuus, see arv kasvas aastaga 1,4 protsenti. Keskmine deklareeritud tulu maksumaksja kohta on 1630 eurot ja
tulusaaja kohta 1507 eurot kuus.
Tallinna 2022. aasta investeeringute kava:
Tallinna 2022. aasta eelarve seletuskiri: