Viimasel ajal lennureisilt tulles ei küsita: kus käisid, kuidas läks ja mida nägid?  Esimene küsimus on hoopis: kas keegi lennujaamas sinu tulekut ikka kontrollis? Eitava vastuse peale vangutatakse pahaselt pead ja tõdetakse, et Eesti riik endiselt ei toimi. Riigi tõhusus seostub üha enamate inimeste peades lihtlabase järelevalvega. Sest mis mõte on tervisedeklaratsioonil või näomaskil, kui selle olemasolu ei saa kontrollida?

Ja siseminister Kristian Jaani ongi saanud innustust kiitusest, mis kaasneb "tõhusate" reididega. Juba tormatakse kirikusse keset jumalateenistust, küsitakse tõendite olemasolu treenijatelt spordisaalides, kes higisena jooksevad riietusruumi koroonatõendit tooma, kuigi  koroonapassi oli juba spordisaali haldaja välisuksel kontrollinud. Korravalvurid raporteerivad sotsiaalmeedias reididest, mille tulemusel nenditakse, et 99 protsenti inimestest kannab kaubahallis maske.  Mõne üksiku eiraja nimel hoitakse terveid meeskondi töös, sest osale inimestest tundub, et politsei on kõige tõhusam koroonatõrjerelv. Paljude meelest tõhusam kui vaktsineerimine või inimeste ettevaatlik käitumine.

Aga kõik need etteheited Eesti valitsusele muutuvad piinlikult ülepingutatuks, kui vaadata, mis mujal toimub. Näiteks on meil naaberriik, mida vabaks ja demokraatlikuks riigiks nimetada pole enam eriti asjakohane.

Politseiliste vahendite pooldajate jaoks on Läti musterriik, sest sealsed poliitikud  tunnevad ainult raudset rusikat. Läti ekspresident Valdis Zatlers ütles, et lätlane hakkab liigutama viiruse vastu ainult siis, kui teda piitsaga lüüa. Kolmanda viiruselaine vastu võideldigi absoluutselt kogu arsenaliga: kehtestati erakorraline olukord, komandanditund, korraldati taas ühiskonna täissulgemine.

Ja mis oli tulemus? Viirelaine liikus üle Eesti ja Läti identse mustriga, sõltumata totaalselt erinevatest piirangutest. Lätis oli tänavale minek pärast kella kaheksat õhtul rangelt  keelatud. Täissulgemise ajal olid avatud vaid esmatarbekaupade poed, kõik muu oli suletud. Ja jälle ohverdati lapsed, sest koolid pandi kinni. 

Meil Eestis elas aga vaktsineeritud enamus koroonapassi najal edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Elu kinnikeeramine on kallis meede, selleks võtab Läti riik üha uusi ja uusi laene ning riigivõlg kasvab mühinal. Aga üüratust riigivõlast on ikkagi olulisem see kahju, mida inimestele sisutute piirangutega tehti ja ilmselt ka edaspidi tehakse. 

Eesti ja Läti kolmanda viiruselaine strateegiate võrdluse võiks nüüd küll järgmisteks viiruselaineteks detailselt talletada kui õppetunni ülepingutatud ahistavate piirangute mõttetusest.

Kevadel kehtestati Eestis täissulgemine ajal, mil nakatumisnäitaja R oli kaks nädalat liikunud allamäge, viirus jätkas oma loomulikku taandumist ka täissulu ajal. Aga kõik aktiivsete piirangute pooldajad said kinnitada, et asi töötas! Sest 21. sajandi inimene ei suuda uskuda, et viirus liigub endiselt lainetena ja me saame oma käitumisega natuke neid laineid madalamaks viilida, aga mitte midagi rohkemat. Ja nad tulevad uuesti, ikka ja jälle.

Ma kummardan tõesti praeguse Eesti valitsuse ees, kes kevadist rumalust sügisel kordama ei hakanud. Viiruselaine taandus sügisel palju kiiremini ja järsemalt. Ja tõestasime, et ka väheste piirangutega suudavad inimesed ise tõsisemal hetkel ettevaatlikumad olla. Muidugi jääb alles lärmakas vaktsiinivastaste seltskond, kuid nad on siiski tilluke osa ühiskonnast, kes on saanud ajakirjanduses kaugelt suuremat tähelepanu, kui nad seda vääriks.

Eesti valitsuse sisuline otsus mitte astuda drastilisi samme tegi rahutuks seltskonna, kes ootas aktiivset tegutsemist. Ainsana osutas neile abikäe Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes saatis koolid novembri alguses distantsõppele kasutades selleks hiljuti poliitikasse sisenenud haiglajuhti Arkadi Popovi. Keskerakonna nimekirjas kandideerinud haiglajuht asus linnapea palvel Tallinna koolielu korraldama, leides, et distantsõpe on möödapääsmatu. Kas keegi kujutab ette, et mõni koolidirektor hakkaks korraldama haiglate igapäevaelu? Kindlasti mitte. Aga miks me arvame, et haiglajuhid oskavad haridust ja ühiskonda laiemalt teistest paremini juhtida?

Osa eksperte tunnistab, et viirus jääb inimeste seas levima võib-olla isegi kümneks aastaks. Meid ei oota ees mitte ainult koroona ultramaraton, vaid veelgi pikem distants. Selle läbimiseks on vaja rapsimisest loobuda, sest järsud ajutised piirangud ei aita. Ka ei ole mõtet kuulutada pidulikult koroona lõplikku alistamist, kui parasjagu viirusepuhang on möödunud. Nagu seda tehti Taanis alles mõni kuu tagasi. Kindlasti peavad olema järjekindlad tervisekäitumise reeglid, mille vajalikkusest enamik inimesi aru saab ja siis neid ka järgib.

Meie sekka on ilmunud uus viirusetüvi, mille levik on senisest kiirem ning eksperdid hoiatavad, et varem või hiljem jõuab see kõikide inimesteni. Kas sellisel juhul on kasu mõneks nädalaks inimeste koju sundimisest ja korraks elu peatamisest? Varasemad näited on meile tõestanud, et kahjuks pole.

Omikroni viirusetüve tulek tõi aga Euroopas kaasa uue paanikahoo, nagu poleks varasemast midagi õpitud. Selle asemel et kiirendada tõhustusdooside tegemist, teha kiirtestid paremini kättesaadavaks, valmistada haiglaid ette paratamatu koormuse kasvuks, hakkasid panikööridele apelleerivad poliitikud taas hoopis inimeste liikumisvabadusi piirama. Seda nii riigisiseselt kui ka riigipiiridel. 

Halenaljakas oli Soome peaministri Sanna Marini heitlus saada Euroopa Liidu Ülemkogu lõppteksti sisse klausel, et liikmesriigid võiks piiridel ka vaktsineeritud inimestelt koroonatesti nõuda. Seda olukorras, kus Helsingis on nakatumisnäit kõrgem Eesti keskmisest ja omikroni tüvi on Soome pealinnas juba valdav viirusetüvi. (Helsingi piirkonnas oli pühapäevastel andmetel siiski 14 päeva nakatumisnäit 100 000 inimese kohta 509, Eesti keskmine aga 530 - toim.) Mitte ühegi viiruse levikut pole võimalik piiridel seisata, aga Läti valitsus hakkab ikkagi esmaspäevast kohutuslikus korras Riia lennujaamas inimesi testima.

Aga tõsiasjad ei sega ometigi poliitikuid, kes peavad näitama, et midagi tehakse! Ka asendustegevus on paljudele tegevus, kahjuks saame sellele kinnitust iga järgneva viiruselainega.