Mind on lapsest saadik huvitanud, kuidas asjad töötavad. Mida kõike pole elu jooksul tükkideks võetud: mänguasju, kellasid, kassetimängijaid, jalgrattaid, võrre, mootorrattaid. Vanaisa kõrval sain teada, kuidas parandatakse autot, mootorratast ja kuidas ehitatakse maja.

Minu kooliajal alustasid võidukäiku arvutid ja mikroelektroonika ning nii viis minu õpitee mind tehnikaülikooli. Tagantjärele mõtlen, et mul vedas kõvasti, et minu eriala, tööstuselektroonika, kattis arusaamise kvantfüüsikast, alates elektronist, aatomist, molekulist, kristallvõrest, transistorist, mikroskeemist, aparaadist, seadmest kuni suurte süsteemide ja automaatikani. Paljud inseneriõppest omandatud põhimõtted teenivad mind hästi praeguseni.

Psühholoogid teavad, et inimeste tegelik pale, nende arusaam maailmast ja suhtumine sellesse avaldub vaid pingelistes olukordades. Vanasõnagi ütleb, et sõpra tuntakse hädas. Meil pole aastakümneid olnud nii pingelist olukorda kui viimased kaks aastat. See on proovile pannud meid igal mõeldaval viisil. Alates igapäevaeluga hakkamasaamisest kuni riigi juhtimiseni. 

Koroona kui tõeseerum

Mõeldes tagasi kahele koroona-aastale näen, et koroona on olnud nagu tõeseerum, valla päästnud kõigi keelepaelad. Mind hämmastab ja kurvastab pinnale ujunud massiline enesekindel asjatundmatus ja lausrumalus, mis peamiselt elab ja paljuneb Facebookis ja kommentaariumides.

Sotsiaalmeedia kui mürgise löga allikas

Rääkides asjatundmatuse ja lausrumaluse paljunemisest, on kohane tsiteerida värsket Nobeli rahupreemia laureaati Maria Ressat:

"Tehnoloogia jumalik vägi on lubanud meil nakatada teineteist valedega, seadnud meid teineteise vastu, toonud esile meie hirmu, raevu ja viha… Meie suurim ülesanne on nüüd muundada see viha ja vägivald, see mürgine löga, mis voolab läbi meie informatsiooni ökosüsteemi ja mida prioritiseerivad Ameerika internetifirmad, mis teenivad rohkem raha viha levitamise ja meist halvima esile toomisega… Faktideta ei ole tõde. Tõeta ei ole usaldust. Usalduseta pole ühist reaalsust ega demokraatiat ja muutub võimatuks lahendada meie maailma eksistentsiaalseid probleeme: kliima, koroonaviirus, võitlus tõe nimel."

Lootustandva ja märgilise sündmusena sulges Delfi tänavu oma koroonakommentaariumi. Märgiline on see seetõttu, et Delfi oli Eestis sotsmeedia pioneer, missiooniga olla ühiskonda paremaks muutev kollektiivne teadvus. Aga mida ühiskond tegi? Kasutas seda ühiskondliku peldikuseinana.

Sotsmeedia-eelsel ajastul töötasid rumalusefiltrid päris hästi. Toimetajad ja ajakirjanikud on alati olnud keskmisest targemad, osanud välja filtreerida lauslolluse ja neil oli ka võim takistada lauslolluse pääsu meediasse. Nüüd võib igaüks kogu maailmale rääkida ja kirjutada, mida sülg suhu toob, ühtegi filtrit lauslolluse takistamiseks pole. Piisab paarikümnest takkakiitjast, et ka kõige nürim pliiats saaks ennast tunda tegijana.

Facebook kui õnnetunde tapja

Aasta tagasi rabas mind uudis, et Maailma Õnneinstituudi järjekordse uuringu kohaselt elavad maailma kõige õnnelikumad inimesed Soomes.

Üks muljetavaldavamaid uuringuid, mida ma õnne teemal alati soovitan lugeda, on teinud maailma juhtiva õnneteadlase Carsten Grimmi tiim Uus-Meremaalt, maalt, mille arengueesmärk ei ole SKT, vaid elanike õnnetunne. Maalt, kus on maailma kõrgeim sotsiaalne kapital, ühiskondlik ühtekuuluvus ja pühendumus, parimad kogukondlikud ja perekondlikud võrgustikud, suur osalus poliitikas ja suur usaldus riigi institutsioonide vastu.

Kontrastina Eestile, mis on sotsiaalse kapitali pingereas maailmas 68.(!) kohal ühes pundis Poola, Ungari, Tšehhi, Tadžikistani ja Kirgiisiaga. Põhjamaad on samal ajal kõik esimeses kahekümnes.

Carsten Grimm on uurinud, millised tegevused teevad inimesed kõige õnnelikumaks. Siin esikümme, inglise keeles, nii nagu uuringus:

1. Sex / making love (seks / armatsemine).
2. Drinking alcohol / partying (alkoholi joomine / pidutsemine).
3. Caregiving / volunteering (hooldamine / vabatahtlik tegevus).
4. Meditating / religious activities (mediteerimine / usuga seotud tegevused).
5. Childcare / playing with children (laste kasvatamine / lastega mängimine).
6. Listening to music/ podcast (muusika / podcast'ide kuulamine).
7. Socialising / talking/ chatting (inimestega suhtlemine / vestlemine).
8. Hobbies / arts/ crafts (hobid / kunst / käsitöö).
9. Shopping / errands (ostlemine / asjaajamine).
10. Gaming / video-games (mängud / videomängud).

 Ja asjad, mis teevad kõige õnnetumaks:

28. Koristamine.
29. Facebook.
30. Haigus.

Keha mürgitamine on ebaseaduslik, vaimu mürgitamine seaduslik

Mäletate, mõni aasta tagasi võitles terviseamet pesuvalgendi ravimi pähe müüjatega. Selgus, et seaduslikud hoovad mürgimüüjate liistule tõmbamiseks on kesised. Sest rahvatervishoiu seadus on lausa kümme aastat olnud "ettevalmistamisel".

Nüüd siis on lõpuks nii kaugele jõutud, et jaanuaris läheb see seadus riigikogus esimesele lugemisele. Kuigi uudis algab mõttega, et "riik on aastaid olnud kimpus ebateaduse propageerijatega", siis paraku on jäetud tähelepanuta kõik need aferistid ja muidu juhmid, kes oma ebateadusega meie mõistust mürgitavad. Näiteks rumaluste, pooltõdede ja lausvalede levitamisega koroona kaitsesüsti kohta.

Minu jaoks on seadusliku mõistuse mürgitamise tipuks telesaade, kus nõiaks nimetatud Marilyn Kerro õpetab Eesti rahvast õigesti elama. Ja esoteerikale legitiimsuse andmiseks kutsutakse saatesse muuhulgas esinema teadlasi. Tsiteerides klassikuid: "Tule taevas appi!"

Paberil unistus targast rahvast

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kirjutas kevadel, et targem ei tohi enam (lollusele ja ebateadusele) järele anda, et ebateadus tuleb põhja lasta. Jah, tuleb. Aga mis on plaan?

President Alar Karis kirjutas presidendiks kandideerides, et meie tulevikule on oluline tark ja haritud rahvas. Jah, on. Vaadates praegust seisu vaktsineerimisega, siis paraku ei kuulu me tarkade rahvaste ja riikide hulka. Ikka ja endiselt keskmikud. Mis on plaan?

Peaminister Andrus Ansipi ambitsioon oli jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka. Sama küsimus: aga plaan? Kuidas? Muide, Reformierakonna võimul olles liikusime me jõudsalt rikkuses Soomele järele. Sama tempo jätkudes oleksime lähiaastal jõudnud nendega samale pulgale. Aga siis tuli keskerakondlik valitsus. Olgu, see on täiesti teine teema, millest pikemalt uuel aastal kirjutan.

Ebateadus laiutab sotsiaalmeedias, teadus hoiab sealt eemale

Koroonakonverentsil märkisin, et lahingut vaktsiinivastastega sisuliselt ei peeta. Tõenduspõhised arvamused ja sõnavõtud ilmuvad nn peavoolumeedias, konspiratsiooniteoreetikud, vaktsiinivastased ja nende takkakiitjad aga tegutsevad segamatult sotsiaalmeedias. Teaduspõhine maailmavaade peab ebateadusega võitlema nende mängumaal, mitte mugavalt paradeerima oma kajakambris.

Kokkuvõte koroona-aastatest

Mida me koroonaepideemia strateegilisest juhtimisest õppinud oleme? 

• Rahva ja riigina oleme endiselt keskmikud. Käib-kah-rahvas. Kuidagimoodi oleme hakkama saanud.
• Epideemia on pinnale tõstnud massiliselt aferismi ja rumalust.
• Ebateadus vohab takistamatult sotsiaalmeedias.
• Mõistuse mürgitamine on seaduslik.
• Riik ja teadus ei suuda ohjeldada mõistuse mürgitamist.

Mis meid ees ootab?

Kasvustrateegina olen aidanud määratleda ja kokku leppida mitusada strateegiat. Sõnastanud koos ambitsioonikate juhtide ja tiimidega ägedaid tulevikuvisioone, viimistlenud loogikat nende visioonide elluviimiseks. Tsitaat, mida ma alati meeles hoian, kõlab nõnda: "Visioon ilma plaanita on hallutsinatsioon".

Seepärast on lisaks heale strateegiale vältimatu hea plaan selle strateegia elluviimiseks. Plaani koostamisel on vältimatu aru saada, millised tegurid aitavad seda ellu viia (pärituul) ja millised töötavad selle elluviimise vastu (vastutuul).

Koroonaepideemia tulevik on suhteliselt selgepiiriline: viirus muteerub vähem tapvaks, suure tõenäosusega tavaliseks "külmetushaiguseks". Inimkonna teaduslik võimekus vaktsiini luua ja kohandada uutele tüvedele on märkimisväärselt kõrge. Kui selg on vastu seina, siis suudetakse ka vältimatut ohutus- ja tõhususkontrolli palju kiiremini teha.

Plaani on vaja

Koroonavaktsiinivastasus on vaid pinnavirvendus. Meie suurim väljakutse on hakkama saada enesekindla asjatundmatuse ja pahatahtliku ebateadusega. Loota, et targemad ja enesekriitilisemad uued põlvkonnad selle probleemi lahendavad, pole kuigi mõistlik. Meil pole aega oodata mitu inimpõlve.

Mis on selle plaani võtmeelemendid?

• Lahing ebateadusega tuleb viia nende õuele, sotsmeediasse, kommentaariumidesse.
• Lauslolluse pääsu meediasse peab takistama, selle kinnipüüdmine või ümberlükkamine ei tööta.
• Suured lüngad maailmast arusaamises tuleb täita oluliselt ulatuslikuma selgitustöö ja harimisega ja teha seda seal, kus sellest kõige rohkem puudus, sotsmeedias ja kommentaariumides.
• Mõistuse mürgitamine ebateadusel põhineva infoga peab olema võrdsustatud keha mürgitamisega ebateadusel põhineva ainega.

Panna on vaja

Lõpetuseks kaks laenatud mõtet.

1. "Harimatus, eelarvamused, arstiabi täielik umbusaldamine, arsti korralduste täitmata jätmine ja ettekirjutatud eluviisist mittekinnipidamine on neid tabavate haiguste põhjused." Karl Ernst von Baer eestlastest aastal 1814. Kakssada aastat on möödas, harimatus pole ikka veel kuhugi kadunud.
2. Kui plaan on valmis, tuleb seda tuima järjekindlusega ellu viia. Mõtte "Panna on vaja" laenasin Eesti ühe ükssarviku Pipedrive'i käest. See on põhimõte, mis on edule viinud minu parimad strateegiateostajad. Peenhäälestamisega maailma paremaks ei muuda.