Nii nagu läks ameerika naaritsa, hispaania teeteo ja Aasiast toodud vähkidega, jõuab spetsialistide sõnul ka Põhja-Ameerikast pärit pesukaru varem või hiljem meie loodusesse.

"Euroopas on teda põhiliselt toodud Saksamaale ja Taani, seal on kõige suuremad asurkonnad. Sealt nad levivad ümberkaudsetesse riikidesse. See levik igas suunas põhimõtteliselt jätkub. Meie ilmastik muutub järjest sobivamaks. Võib järgmise viie kuni kümne aasta jooksul prognoosida, et mõned üksikud isendid võivad siia tulema hakata. Peame olema valvsad ja jälgima olukorda, et vajadusel need isendid kinni püüda või kui neid rohkem tuleb, siis ka ära küttida," rääkis keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko.

Kui Kambja jahimehed asusid nähtud pesukaru küttima, teatas üks kohalik pere, et nad teda maha ei laseks, sest neil olevat juba kuu aega lemmikloom kadunud olnud.

"Kui üksikisend looduses on, siis temast mingit ohtu ei ole, sest et iseendaga ta paljuneda ei suuda, tal on ikkagi teist osapoolt vaja. Aga kui neid satub mitu tükki kodudest lahti, siis pole ju välistatud, et need isendid ühe korra kokku saavad," ütles Rakko.

Looduslikult paljunema hakates võivad pesukarud saada saatuslikuks paljudele linnuliikidele.

Enne 2016. aasta pesukaru lemmikloomana pidamise keeldu müüsid kasvatajad ära viimased kutsikad. Looma eluiga võib vangistuses ulatuda 20 aastani, seega on seaduslikud pesukarud kodudes just toonasest ajast.

Tänaseks on pesukarud lemmikloomana Eestis ikkagi väga vähestel. Ja nagu ka äsja Kambjas põgenenud pesukaru, elavad enamik neist suurtes taludes. Aga üks pesukaru elab Jõgeva linnas kolmekorruselises kortermajas. Marianne Musta ja tema abikaasa kolmetoalises korteris on pesukaru Kuta elanud juba 12 aastat.

"Ta ei ole koer või kass. Inimesed algul suures tuhinas neid võtsid. Ja suur viga on veel see, kui näiteks on suur tuba ja lastakse sinna elama. Ta tahab kõike kiskuda, igale poole ronida," rääkis Marianne Must.

Oma korteris on proua oma elu jooksul kasvatanud üle saja looma ja linnu, alates hiirtest ja siilidest kuni ka praegu pesukaruga samas toas olevate võõrliikide rosella-ja rohipapagoini.

Kuta on puurist lahti pääsenud kolm korda, mistõttu on nüüd alati ukse ees tabalukk.

Jääb vaid aimata, mis saab linnupesadest, kui pesukarud loodusesse pääsevad. Jõgeva korteridžunglis on juhtunud ka karmimaid näiteid.

"Meil oli vutt, isane eesti vutt. Soovitan, ainult kes viitsib temaga tegelda. Ta oli lahtiselt elamises, tal oli ainult siin toas saepurukast ja selle sees käis magamas. Aga Kuta pääses puurist välja ja murdis maha," lausus Marianne Must.