Maire Iro: digikoristuse abil saame oma andmeid kaitsta

Internet.
Internet. Autor/allikas: Pixabay

Lapsed ja noored on nutiseadmete kasutamisel sageli lapsevanematest vilunumad. Neid tasub aga suunata mõtlema, milline jälg neist internetti maha jääb, kirjutab Maire Iro.

Kui mänguasjad on laiali või riided mööda tuba pilla-palla, saadame lapse koristama. Elamine peab olema puhas ja korras! Oleme harjunud juba maast madalast lastele korraarmastust õpetama, et enda järel asjade korda seadmine muutuks sissejuurdunud rutiinseks osaks elust.

Ent erinevalt toapõrandal vedelevatest sokkidest või maha kukkunud käkras kommipaberitest on digiprügi üsna silmapaistmatu. See peidab end laua nurgal sinu sülearvuti kinnise kaane all ja su pereliikmete nutiseadmetes.

Märkamatult on seda kuhjunud su e-kirjade sekka ning kõigisse neisse ammu unustatud veebikeskkondadesse ja nutiäppidesse, mille olemasolu on sul tõenäoliselt juba ammuilma meelest läinud.

Digiprügi ei turrita diivani vahelt välja ega torka nii väga silma. Seetõttu ongi teda lihtne unustada. Ometi on regulaarne digihügieen vaat et olulisemgi kui igaõhtune toakoristus. Arvutisse, nutiseadmetesse ja meiliserverisse kogunenud üleliigsed failid sisaldavad sinu ja su lähedaste kohta tõenäoliselt üsna suures koguses isiklikke andmeid.

Üldjuhul puudub meil endalgi ülevaade sellest, mida kõike võib välja kaevata vanadest dokumendikaustadest. Kas sina tead, millised andmed võivad pahalaste kätte sattuda, kui keegi su e-postkastile ligipääsu saab?

Turvariskide vähendamiseks oleme õppinud kasutama turvalisi paroole ja kaheastmelist autentimist. Juba paremini tunneme ära õngitsuskirju ja püüame oma seadmeid kõikvõimalike rünnakute eest kaitsta. Oma andmete kaitsmise vaatenurgast on aga sama tähtis ka regulaarne koristustöö – digitaalseks prügiks muutunud andmete kustutamine, failide korrastamine ja privaatsussätete ülevaatamine.

Digihügieenile tasub rohkem tähelepanu pöörata lapsevanematel – koguneb neil ju digitaalse prügi sekka lisaks enda andmetele palju infot ka oma laste kohta. Samuti õpetajatel, kelle arvutist ja kirjakastist käib aastate jooksul läbi igasugust infot oma õpilaste ja nende vanemate kohta – alates kontaktandmetest kuni tundlikuma infoni tervisemurede ja õpiraskuste kohta, samuti õpilaste perede siseasju. Kogu selline infovahetus tuleks kustutada, kui see enam asjakohane ei ole.

Teisest küljest on nii lapsevanemal kui õpetajatel oluline roll ka laste suunamisel targema ja turvalisema internetikäitumise poole. Lisaks sellele, et ise regulaarselt oma nutiseadmed ja internetikontod üle vaadata ning kõigest ebavajalikust puhastada, on hea arutleda sel teemal ka lastega.

Lapsed ja noored on nutiseadmete kasutamisel sageli lapsevanematest vilunumad. Neid tasub aga suunata mõtlema, milline jälg neist internetti maha jääb. Kuidas nad võiksid ennast tunda, kui tänased kirjavahetused, sõnumid, pildid või videoklipid aastate pärast kuskilt välja tulevad? Selle pinnalt saab jagada ka neile soovitusi oma seadmete puhastamiseks ning kujundada varakult teadlikku digihügieeni.

Viis soovitust oma andmete kaitsmiseks digikoristuse abil

On selge, et oma digitaalse jalajälje vähendamine on privaatsuseriskide maandamiseks oluline. Millest aga pihta hakata? Kuidas digihügieeni harjutamine praktikas välja näeb? Alustada tasub järgmistest lihtsatest soovitustest.

Vaata üle oma e-kirjad

Kustuta oma elektronpostkastist kõik kirjad, mille pikemaajalist alleshoidmist sa vajalikuks ei pea. Aeg-ajalt tasub üle vaadata ka arhiveeritud kirjad. Kas tõesti on sul vaja alles hoida kahe aasta tagust kirjavahetust lapse klassijuhatajaga? Või arstivisiitide meeldetuletusi?

Ka lapsele tasub selgitada, et praegu olulised kirjad võivad mõne aja möödudes muutuda tähtsusetuks või olenevalt sisust tunduda piinlikud. Tuleta lapsele meelde, et ta vaataks vanad kirjad üle. Kirjakastis koristustööd tehes ei tohi unustada ka saadetud kirjade ning rämpsposti kausta.

Tühjenda allalaaditud failide kausta

Ka väga süsteemsetel inimestel, kes on oma failihalduses hoolikad ja korrektsed, kipub allalaaditud failide kaust digikoristust tehes kahe silma vahele jääma. Just sinna salvestuvad aga vaikimisi kõik failid, mida internetist või meilivahetustest oma arvutisse ja nutiseadmesse jäädvustad.

Puhasta oma arvutis ja telefonis salvestatud failide kausta regulaarselt. Nii vähendad võimalust, et hoiad enesele teadmata alles kahtlase sisuga faile, mille juhuslik avamine võib käivitada pahalaste ründetarkvara.

Tühjenda oma arvuti prügikasti

Teatavasti paigutab arvuti kõik sinu kustutatud failid kõigepealt prügikasti. Prügikastis olevaid faile on aga võimalik lihtsa vaevaga taastada. Kui unustad prügikastist failid lõplikult kustutada, koguneb sinnagi ajapikku suur maht andmeid. Seetõttu tasuks aeg-ajalt ka prügikasti sisu tühjendada ja failid lõplikult kustutada.

Kustuta veebilehitsejast küpsised

Internetis ringi liikudes salvestuvad sinu veebilehitsejasse küpsised. Need on failid, mille abil jälgitakse sinu tegevust kas konkreetsel võrgulehel või erinevatel lehtede vahel liikudes. Küpsiste perioodiline kustutamine vähendab nii tehnilisi tõrkeid kui ka võimalust tüütuid veebireklaame näha.

Kustuta äpid ja programmid, mida sa ei kasuta

Kui mõni rakendus on sinu telefonis juba tükk aega olnud, ilma et sa seda kasutaksid, pole sul tõenäoliselt seda rakendust tegelikult vaja. Teatavasti kogub enamik rakendusi vähem või rohkem teavet sinu nutiseadme sisu või sinu liikumisharjumuste kohta.

Kasutust mitteleidnud rakenduste kustutamisega vähendad võimalust, et sinu aadressiraamatu sisu või pildid hakkavad internetiavarustes oma elu elama. Pea aga meeles, et kui oled rakenduse kasutamiseks konto loonud, tasub esmalt kustutada konto ja alles seejärel eemaldada seadmest ka äpp.

Kokkuvõtteks

Need viis sammu on digimaailmas koristusharjumuse sissejuurutamiseks väga hea algus. Aastas korra või paar tasub ette võtta digitaalne suurpuhastus. Vaata juba täna üle, millist aegunud ja mittevajalikku infot hoiavad alles sinu kodused nutiseadmed, sest kõik üleliigne võib su privaatsusele ohtu kujutada.


Kommentaar ilmus algselt Lastekaitse liidu ajakirja Märka Last Targalt internetis erinumbris.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: