Gabor Szirko: sõeluuringute tõhususe saavutamine on hädavajalik
Sõeluuringute rutiinse terviseharjumuse seisusesse tõstmine parandaks Eesti naiste tervist ning päästaks nii mõnegi elu, kirjutab Gabor Szirko.
Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutel on Eestis juba kahe kümnendi pikkune ajalugu, kuid hoolimata jõulisest teavituskampaaniast osaleb uuringutel umbes pool kutsututest. Meditsiiniline aritmeetika järgi on populatsioonipõhised sõeluuringud kulutõhusad juhul, kui neist võtab osa vähemalt 75 protsenti kutsututest.
Madalama osaluse korral kaob ära kuluka organiseeritud sõeluuringu eelis odavama juhusliku sõelumise ees, mille eest tuleb hiljem aga maksta kaotatud tervise kibedat hinda. Sõeluuringute tõhususe saavutamine on seega hädavajalik, kuid keeruline ülesanne nii arstidele, ametnikele kui ka maksumaksjatele.
Vähihaigestumine Eestis
Eestis haigestub vähki ligikaudu 9000 inimest aastas. Mõnevõrra on vähenenud ebatervislike eluviisidega seotud haigestumiste arv, kuid üldarv suureneb. Enamasti ei ole pahaloomulistel kasvajatel hõlpsasti muudetavaid riskifaktoreid ning haigestumine karistab ka tervislike eluviisidega inimesi.
Rinnavähi juhtude sagenemist võib seostada vähema ja hilisemas vanuses sünnitamisega, kuid need mõjud ei ole suured. Suurim hind on noorte inimeste vähijuhtudel, sest need võtavad lastelt vanemad ja ühiskonna väärtuslikumad liikmed. Nooremate naiste hulgas on levinumad rinna- ja emakakaelavähk ning mõlemad kuuluvad ennetatavate kasvajate hulka. Madala sõeluuringu osaluse tõttu oleme mõlema haiguse ravitulemustelt Euroopa viletsamate seas.
Kasutamata võimalus
Tervetele inimestele suunatud meditsiiniteenuste maailm on kirev. Pakkumises on näiteks tõhus peojärgne tilgutiravi, kartlikumad saavad hiljem eralaboris oma maksa tervist testida. Paarisaja euro eest on võimalik saada ülevaade geneetilisest vastuvõtlikkusest healoomulistele ja pahaloomulistele haigustele.
Vähi sõeluuringud on kõikidest neist teenustest tõhusaimad ja tänu haigekassale tasuta. Miks sõeluuringul osalemine pooltel kutsututest valikust välja jääb?
Varasemalt arvati, et uuringul käimine naistele ebameeldiv ning kardetakse vähidiagnoosi. 2020. aastal tehtud küsitlusuuringu põhjal võib aga öelda, et põhjused on mitmekesisemad ning on seotud praktiliste probleemide kõrval ka uskumuste ja emotsioonidega. Näiteks kohtab arvamust justkui võiks uurimine ise haiguse tekkimist provotseerida.
Tervisekäitumise rutiinid
Nõukogude aja pärandina on tervete naiste seas kinnistunud harjumus igal aastal naistearsti külastada. Günekoloogi tooli istudes ohatakse, kuid käimata jätta ei julgeta. Kuigi naistearstile saab saatekirjata ja tasuta, ei ole rutiinse vaginaalse läbivaatuse tõhusust haiguste ennetamisel tõendatud. Liiatigi jääb mulje, nagu asendaks niisama-igaks-juhuks läbivaatus sõeluuringuid, ning kutsetele ei reageerita.
Meist paremate tervisenäitajatega riikides iga-aastast "ülevaatust" ei tunta. Naistearstil käimise asendamine sõeluuringutega vähendaks läbivaatuste hulka ja annaks oluliselt parema tervisetulemi.
Paljudele naistele on keeruline leida vaba aega sõeluuringutel osalemiseks, mistõttu kutsun üles tööandjaid aktiivselt naiste tervise eest seisma ja võimaldada vajalikud tunnid uuringutel osalemiseks. Sõeluuringute rutiinse terviseharjumuse seisusesse tõstmine parandaks Eesti naiste tervist ning päästaks nii mõnegi elu.
Toimetaja: Kaupo Meiel