"Patsientide elusid saab päästa varajase avastamisega, aga ka leides võimalusi kiiremaks ravile suunamiseks. Haiguse algusjärgus avastatakse sõltuvalt paikmest vaid pool või isegi alla kolmandiku vähijuhtumeist, mis tähendab, et paljude patsientide jaoks jääb ravi hiljaks," ütles riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen pressiteate vahendusel.

Ehkki iga raviga viivitatud nädal vähendab vähki haigestunud patsiendi ellujäämise võimalusi üks kuni kolm protsenti, avastatakse Eestis vähk tihti hilisemas faasis. Nii näiteks avastati 2018. aastal algusjärgus ainult 29 protsenti emakaelavähist, 35 protsenti jämesoolevähist ja 49 protsenti rinnavähist.

Sõeluuringutes osaleb vähe inimesi

Üks põhjusi, miks avastatakse pahaloomulisi kasvajaid liiga hilja, on vähene osavõtt sõeluuringutest. Aga ka siis, kui pahaloomuline kasvaja on juba avastatud, tekib raviga alustamisel eri etappides viivitusi, näitab riigikontrolli värske audit.

Riigikontroll soovitas intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.

Auditi käigus uuriti patsientide ravile jõudmist nelja vähipaikme korral: kopsud, jämesool, emakakael ja rind. Metsalu-Nurminen osutas, et esimene viivitus tekib vähi varajase avastamise etapis.

"Kuigi sõeluuringud on rahvusvaheliselt tunnustatud tõhus vahend kaugelearenenud vähijuhtumite ennetamiseks, on osavõtt neist uuringutest Eestis vähene ja sõeluuringule kutsutuist on osalenud seal vaid pooled," tõdes ta.

2020. aastal oli rinnavähi korral sõeluuringutega hõlmatud vaid 52 protsenti sihtrühmast, jämesoolevähi puhul 50 protsenti ja emakakaelavähi puhul 42 protsenti sihtrühmast. 2020. aasta vähene osalusprotsent võis olla küll mõjutatud COVID-19 pandeemiast, kuid ka 2019. aastal ei olnud hõlmatus märkimisväärselt suurem. Eestis on seatud eesmärgiks, et sõeluuringutest võtab osa vähemalt 70 protsenti sihtrühmast.

Tõenäosus olla viie aasta pärast elus (ehk elumus) on paikmeti erinev. Sõeluuringutega kaetud vähipaikmete puhul on elumus suurem, kuid Eestis jämesoole ja rinnavähi patsientide puhul siiski 10–13 protsendipunkti madalam Põhjamaadest. Vähese sõeluuringutega hõlmatuse põhjusteks on madal haridustase ja uuringutest teadlikkus, kuid ka see, et sõeluuringuteavitus ei ole päris täpselt suunatud sihtrühmadele ja kutsed ei jõua paljude adressaatideni.

Lisaks saab sõeluuringutele registreerida peamiselt telefoni teel, sest üleriigilise digiregistratuuri kaudu aega broneerida ei ole võimalik. Positiivseks näiteks on ringiliikuv mammograafiabuss, mille teenusest teavitamine toimub hästi ja mis toob teenuse inimestele lähedale. Jõgeva, Põlva ja Saare maakonnas on mammograafiabuss aidanud rinnavähi sõeluuringute osalust suurendada.

Vähiravi algus viibib

"Teine viivitus tekib raviga alustamisel," nentis peakontrolör Metsalu-Nurminen, tuues välja, et vähiravis peetakse soovitavaks tasemeks seda, kui raviga saab alustada üheks nädala ehk 63 päeva jooksul alates patsiendi esimesest kohtumisest arstiga. "Õigel ajal jõudsid ravini vaid rinnavähihaiged, kelle esimene raviseanss algas keskmiselt 52. päeval pärast esimest visiiti."

Hilinemine raviteekonnal toimus nii pere- kui ka eriarstiabi etapis kõigi ülejäänud uuritud vähipaikmete puhul. Emakakaela- ja kopsuvähi patsientidel kulus ravi alguseni ligikaudu 100 päeva ning jämesoolevähi patsientidel 122 päeva.

Auditi käigus tehtud Eesti Onkoloogide Seltsi eksperditöö põhjal ei käsitlenud näiteks perearst 24 protsenti ja eriarst 12 protsenti jämesoolevähi patsientidest õigel ajal. Kui patsient jõudis juba vähiravi keskusesse, tekkis viivitusi oluliselt vähem. Siiski jäi ekspertide hinnangul vähiravi spetsialistil õigel ajal käsitlemata 12 protsendil kopsuvähi patsientidest ning 13 protsendil juhtudest viivitati konsiiliumi järel jämesoolevähi ravi alustamisega.

Viivitused tekivad enamasti patsientide käsitlemisel: kui arst eksib ülevaatuse käigus, esmase diagnoosi panekul ega oska õigele uuringule saata. Samuti sellest, kui uuringute ooteaeg on pikk. Seisakuid ravis põhjustavad ka patsiendid ise – mõnikord ei tulda kokkulepitud vastuvõtule. Samuti pidurdavad ravi algust viivitused info liikumises: haigusloo kokkuvõtted (epikriisid) ei jõua tervise infosüsteemi, info on ebakvaliteetne jm. 

Iga nädal viivitust ravis suurendab patsientide suremust. Näiteks on uuringud näidanud, et ravi alguse viivitus suurendab suremust 1,2–3,2 protsenti iga edasilükatud nädala kohta.

Riigikontroll leidis, et vähiravi rahastuse osakaal Eesti tervishoiukuludes on teiste valdkondadega võrreldes üks suuremaid, aga vähiraviga seotud personali ja seadmetega varustatuselt jääme paljudele Euroopa riikidele alla. Vähiravikulud on Eestis tõusnud umbes 10 protsenti aastas, sest kasvanud on patsientide arv ning tervishoiuteenuste loetellu on lisandunud uusi teenuseid ja ravimeid. Eestis makstakse vähiravi kulutused üldjuhul kinni ka siis, kui need ületavad valdkonna algselt planeeritud eelarvet. Vähiraviga seotud otsesed kulud moodustasid kõigist tervishoiukuludest 2018. aastal Eestis 5,8 protsenti, millega jääme Euroopa riikide keskmisele (6,2 protsenti) alla.

Lähiaastatel võib vähiravi ressursside vajadus veelgi kasvada. Pandeemia tõttu jõudis vähem inimesi sõeluuringutele ja vähiravile. Kuivõrd osa inimesi ei pöördunud õigel ajal arsti poole ja hilisem ravi on kallim, võib vähiravi kulu suureneda varasemast kiiremas tempos.

Ravimite kompenseerimisotsuste aeg on Eestis üks Euroopa pikimaid

Uute ravimite kompenseerimise otsuse saamiseks kuluv aeg Eestis on üks pikemaid OECD ja ELi riikide seas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on baastasemel vähiravimite kättesaadavus Eestis tagatud, kuid uute ravimite kättesaadavus jääb alla OECD ja EL-i riikide keskmise.

OECD aruande kohaselt oli vaadeldud ravimitest Eestis kompenseeritavate ravimite hulgas 62 protsenti, teiste riikide keskmine oli 73 protsenti. Aeg, mis kulub Eestis ravimite lisamiseks pärast müügiloa saamist soodusravimite ja tervishoiuteenuste loetellu, on vaadeldud riikide hulgas üks pikemaid: selleks kulub Eestis umbes 40 kuud, teiste riikide keskmine on 28 kuud. Viivituse põhjusteks on, et kompenseerimistaotlusi esitatakse mitu kuud pärast müügiloa saamist, nende menetlemine ravimikomisjonis ja hilisem hinnakokkulepete saavutamine võtab samuti kaua aega.

Riigikontroll soovitas kiirendada uute ravimite kompenseerimisega seotud menetlust ja ravimite kättesaadavuse parandamiseks laiendada asutuste ringi, kellel on õigus esitada taotlusi uute ravimite lisamiseks haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.

Lisaks soovitas riigikontroll teha sõeluuringutest osavõtmise inimestele võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks, sealhulgas luua võimalus broneerida aeg sõeluuringule ka üleriigilises digiregistratuuris. Samuti tuleks suurendada perearstide ja -õdede rolli sõeluuringute teavituses ja võimaluse korral nõustamises ning korralduses. Eeskujuks saab võtta näiteks jämesoolevähi sõeluuringu hea praktika, kus perearst võtab patsientidega ühendust ja nõustab neid. 

Riigikontroll soovitas luua vähikahtlusega patsientidele võimaluse jõuda lühema ooteajaga vastuvõtule ja uuringutele. Vähi kiiremaks tuvastamiseks tuleks kehtestada vajalikud ravijuhendid ja need lõimida perearstide otsustustoesse – see on digitaaltööriist, mis aitab eelneva haigusloo ja terviseandmete põhjal teha parimaid raviotsuseid. Samuti tuleks suunata vähikahtlusega patsiendid e-konsultatsiooni kaudu eriarsti vastuvõtule.

Esmaseid vähijuhtumeid avastatakse aastas ligi 9000

Viimase 20 aasta jooksul on vähki suremus kasvanud umbes 3200 juhult aastas 3900 juhuni. Vähi esmasjuhtude arv on samal ajal kasvanud umbes 6000 juhult 9000 juhuni. Pahaloomulised kasvajad põhjustavad ligi veerandi kõigist surmadest.

Vähi ennetuseks ja varajaseks avastamiseks korraldatakse Eestis rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringut.

Onkoloogias moodustasid kulud 2020. aastal haigekassa majandusaasta aruande põhjal 107,4 miljonit eurot.

Riigikontrolli auditi eesmärk oli anda hinnang, kas vähi varajase avastamise korraldus võimaldab avastada kasvaja õigel ajal ning kas vähiraviga alustatakse õigel ajal, st ilma põhjendamatute viivitusteta.

Auditis käsitleti sõeluuringuid, st auditi fookusest jäeti välja vähiennetuse osaks olevad tervisekäitumise aspektid. Vähiravi seisukohast keskenduti auditis peamiselt vähi diagnostikale ja onkospetsiifilisele aktiivravi alustamise õigeaegsusele.

Auditi käigus viidi koostöös Eesti Onkoloogide Seltsiga läbi eksperditöö, kus analüüsiti vähipaikme (rinna-, emakakaela-, kopsu- ja jämesoolevähi) õigeaegset avastamist 400 patsiendi raviarvete näitel.