Eesti Energia kavandab Liivi lahte meretuuleparki ja soovib selle liita maismaa põhivõrguga. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute nõunik Eleri Kautlenbach selgitas, et elektriühendused tuleb planeerida nii merre kui maismaale.

"Meres tehakse seda kaabliga ja planeering peaks andma vastuse, kas maismaal tehakse seda ka kaabliga või tehakse seda õhuliiniga või on seal nii kaabel kui õhuliin," rääkis Kautlenbach.

Sellise võimsusega õhuliin eeldaks mõlemale poole 40-meetrist ohuala.

Liivi lahte soovib lisaks Eesti Energiale tuuleparki ehitada ka AS Utilitas. Kuna võimalikud tuulepargid asuvad kõrvuti, käisid Utilitas ja Eesti Energia veel läinud aasta lõpus ühte jalga. Riigile esitati soov korraldada kahe peale üks eriplaneering ning lahendada korraga mõlema ettevõtte elektriühendused. See tähendanuks, et ka planeeringu eest tasumine oleks ettevõtete vahel võrdselt jagunenud.

Aga kevadel, kui läks lepingu allkirjastamiseks, jäi Utilitas pikemalt mõtlema ning teatas lõpuks, et soovib oma planeeringu Eesti Energia omast lahti siduda. Eleri Kautlenbach ütles, et nüüd kavandatakse elektriühendus ainult Eesti Energia tuulepargile.

"Ja Utilitase plaane arvestame me selle planeerimisprotsessi käigus nii palju, kui on võimalik. Aga nende jaoks eraldi elektriühendusi me praegu ei kavanda," sõnas Kautlenbach.

Võib tulla kaks eriplaneeringut

Riigi eriplaneering pole võrguühenduse kavandamiseks iseenesest kohustuslik ehk Utilitas võib proovida ka teisi planeeringuviise. "Ei ole välistatud, et seda tehakse ühel päeval ka riigi eriplaneeringuga. Aga see selgub juba tulevikus."

Kaks eriplaneeringut saaks mingis etapis võib-olla ka ühendada. Aga võimatu pole ka see, et ühel hetkel käivad samal ajal paralleelsed eriplaneeringud.

"Seejuures siis peaks väga hea kommunikatsioon olema, et ühelt poolt avalikkus saaks aru, mida, millal, miks ja kuidas tehakse. Ja teiselt poolt me peame ise olema nii palju osavad, et kahe planeeringu menetluses see terviklik ruumilahendus tekiks," rääkis Kautlenbach.

Kui palju eriplaneering maksab, ei oska rahandusministeerium praegu ennustada. See sõltub suuresti sellest, mida täpselt uurima peab. Küll aga pakub ministeerium, et aega võib planeering võtta ligi kuus aastat. Lõviosa ajast võtab mõjude hindamine ja selle sees erinevate uuringute tegemine.

"Need ehitised, mida me kavandame, jäävad meie ruumi väga pikaks ajaks," ütles Kautlenbach. "Ja selle pärast siis tuleks selline terviklik ruumilahendus koostada, erinevaid osapooli kaasata ja hoolikalt läbi mõelda, mida ja kuhu kavandada."

Otsitakse kiiremaid lahendusi

Vajadusest taastuvenergeetikaga seotud planeeringutele tempot lisada on räägitud juba mõnda aega. Näiteks värske valitsusliidu koalitsioonileppes seisab, et riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine peaks võtma maksimaalselt kolm aastat.

Euroopa Komisjon tutvustas hiljuti veel ambitsioonikamat kava. RePowerEU nimelises paketis seisab ettepanek, mille järgi ei tohiks taastuvenergia projektide planeerimine võtta üle kahe aasta.

Eleri Kautlenbach ütles, et planeerimismenetlusi võiks tõepoolest kiirendada. Eestis veab mõttetalguid riigikantselei. "Ma arvan, et lühemad tähtajad tähendavad õigusloome muudatusi. Ma ise loodan, et ehk sügiseks või talveks on meil selline esialgne plaan olemas, mille pinnalt saab edasi hakata töötama," rääkis Kautlenbach

Euroopa Komisjoni idee on kaardistada ära alad, kus piiranguid ei ole. "Kui sellised kohad välja sõeluda, siis võib eeldada, et nendes kohtades olulist keskkonnamõju ei ole ja teiselt poolt ka inimestele olulist mõju ei ole," rääkis Kautlenbach. "Kui kaardistamine on tehtud, siis nendesse kohtadesse planeeringut lühema tähtajaga koostada on lihtsam."