Euroopa Keskpanga värske intressitõus on varasematest leebem, kuid ei jää suure tõenäosusega viimaseks. Baasintressimäär kergitab ka euribori ja see omakorda eestlaste laenu- ja liisingumakseid. Keskmise, veidi enam kui 100 000-eurose kodulaenu puhul tähendab pool protsenti intressitõusu umbes 50 eurot lisakulu.

"Kui me oleme siin nüüd poole aastaga tulnud nullprotsendilise intressi tasemelt, jõudnud nüüd kahe ja poole protsendi peale, siis tähendab, et ikkagi üle 200 euro inimeste intressimaksed suurenevad," selgitas LHV analüütik Kristo Aab.

"Kui mina peaksin täna oma pere eelarvet planeerima, lähtudes laenukulust, siis ma kindlasti arvestaksin vähemalt neljaprotsendilise euribori tasemega. Kui mõelda ka ettevõtete peale, siis kindlasti intressitõus tähendab seda, et paljudel leibkondadel tuleb hakata tegema valikuid ja mingitest mitte esmatähtsatest toodetest ja teenustest loobuda," rääkis varahaldusettevõtte Avaron investeeringute juht Peter Priisalm.

Euroopa Keskpank loodab, et intressitõusud hakkavad inflatsiooni pidurdama, kuid analüütikud ütlevad, et kiiresti see eesmärk ei täitu.

"See võib juhtuda olukorras, kus majanduslangus osutub oluliselt sügavamaks kui Euroopa Keskpank seda täna ootab," ütles Priisalm.

"Euroala inflatsiooni peamine põhjus on olnud energia, mis sellel aastal on 40-50 protsenti kogu inflatsioonist moodustanud ja seda intresside tõusuga mõjutada on üsna keeruline. Aga pigem on olnud see oht, et energiahinnad kantakse üle otseselt, aga selle varjus on lihtne tõsta igasuguseid muid hindasid," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eksperdid usuvad, et intressimäär kerkib järgmisena veebruaris ja siis taas märtsis.