Väikepankade kapitalinõuete karmistamine teeb laenud kallimaks
Finantsinspektsiooni hinnangul on Eestis tegutsevate väikepankade laenuriskid suurenenud, mistõttu kehtestatakse järgmiseks aastaks neile karmimad kapitalinõuded. See aga muudab laenud kallimaks.
Finantsinspektsioon kehtestab iga aasta lõpus Eestis tegutsevatele väikepankadele kapitalinõuded, et tagada parem hoiustajate kaitse. Mida suuremad on panga riskid, seda rohkem kapitali peab pank tagavaraks hoidma.
Ülikiire inflatsiooni, intresside tõusu ja pankade laenuportfellide kiire kasvu tõttu suurenevad nõuded kapitalile võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 22 protsenti.
"On panku, mis kasvavad üsna kiiresti ja et laenukeskkond võib tulevikus muutuda, võivad tekkida laenukahjumid, siis pankadel on vaja selleks omada täiendavaid kapitalipuhvreid. Kapitalinõuded tõusevad pankade lõikes erinevalt, aga suurusjärk jääb kolmest protsendist kuni üheksa protsendini. See on arvestades tänast riskikeskonda, ma ütleksin, optimaalne kapitalinõuete tõstmine," rääkis finantsinspektsiooni riskide ja analüüsi osakonna juht Priit Kiilmaa.
Kiires kasvufaasis olev Coop Pank on juba uue nõudeotsuse kätte saanud ja mõistab inspektsiooni riskihinnangut.
"Kui pank annab laenu välja, siis ühe euro väljalaenamisel peab meil umbes 15-20 senti olema omaraha ja 80 senti võib-olla hoiustajate raha," ütles Coop Panga juht Margus Rink.
Eesti Panga andmetel on olnud tänavune laenukasv märgatavalt kiirem kui viimase kaheksa aasta keskmine majanduskasv koos hinnatõusuga. See tähendab, et ettevõtete ja inimeste laenukoormus suureneb. Ringi sõnul pole Coop Pank ületanud laene väljastades nende väljaandmise nõudeid.
"Viimastel aastatel, kui majanduses oli seis väga hea, inimeste palgad tõusid, siis järjest rohkem oli neid inimesi, kellel oli võimalik võtta kodulaenu, autoliisingut, tarbimisfinantseerimist, sest nende sissetulekud võimaldasid seda. Me juba täna kolmandat kuud näeme, et inimestel kulub sissetulekutest suur osa toasoojale, elektrile, toidule. Enam neil ei ole nii palju vabadust võtta täiendavaid kohustusi, nad ei suuda neid teenindada. Laenutaotluste arv on ju selgelt kolmandiku võrra alla läinud," selgitas Rink.
Nii Bigbank kui ka LHV teatasid kirjalikult, et langeva laenunõudluse taustal kapitalinõuete tõstmine pärsib laenuandmist ja muudab seda kallimaks.
LHV on viimast aastat väikepankade hulgas. Järgmisest aastast kuulub ta koos Swedbanki, SEB ja Luminoriga suurpankade hulka, mis on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"