Saates väitlesid Priit Sibul (Isamaa), Kristen Michal (Reformierakond), Riina Sikkut (SDE), Taavi Aas (Keskerakond), Siim Kiisler (Parempoolsed), Rain Epler (EKRE) ja Marek Reinaas (Eesti 200).

Elektri varustuskindluse tagamiseks on mitmeid lahendusi

EKRE-t esindava Rain Epleri sõnul on võimekus taastuvenergiale üle minna kaugemal kui mulje jääb. "Tegelikult arendajad ise on öelnud, et 10-12 aastat. Kui vaatame kasvõi, mis toimub viimasel ajal meretuuleparkide ühenduste ümber, siis võib arvata, et ka 10-12 on optimistlik, ka sinnani tuleb elada," ütles ta.

Keskerakondlase Taavi Aasa sõnul on roheenergiale üleminek võimalik aastaks 2030, kui ehitada välja ka ainuüksi praegu planeeritavad maismaatuulepargid. "Ütleme oma programmis, et ka põlevkivi peab alles jääma, sest igal ajahetkel me kindlasti ei suuda ainult roheenergiaga oma vajadust katta. Vahel juhtub nii, et tuul ei puhu ja siis on vaja vanu põlevkivikatlaid," lisas ta.

Elektri hind jääb tulevikus kõikuma ning sellega tuleb leppida, ütles sotsiaaldemokraatide esindaja ja majandusminister Riina Sikkut. "Ta lihtsalt ei tohi šokeerivaid tasemeid saavutada. Isegi kui on kuskil teoreetiliselt võimalik kolmesendine elektrihind, siis see on väga suurte mööndustega," rääkis ta. Sikkuti sõnul saab energiatootmise katta taastuvenergia, välisühenduste, salvestuse ja tarbimise juhtimisega.

Isamaa esindaja Priit Sibula sõnul on Eestil põlevkivienergia valdkonnas kompetents ning tänast juhitavat võimsust tuleb edasi arendada, kuni on olemas uued võimalikud lahendused. "Loomulikult Isamaa programmis on ka see, et taastuvenergia on tulnud selleks, et jääda. Tuleb leida kompromiss nende vahel."

Reformierakondlase Kristen Michali sõnul on praegu Eesti jaoks kõige ökonoomsem segatehnoloogiate valik, millest praegu ka juhindutakse. "Energeetikasüsteem on suur süsteem ja seal on mitu jalga nagu toolil. Üks on juhitamatud võimsused, mille rajamisele nüüd algab buum ja roheline tuli on antud ehk päike, tuul. Juhitavad võimsused ehk reservis olevad põlevkivikatlad ja valikud tulevikuks nagu tuumajaam ja muud võrguühendused Mandri-Euroopaga," ütles ta.

Eesti 200 kandidaadi Marek Reinaasa sõnul peavad praegu tuuleparki rajada soovivad ettevõtjad praegu riigilt justkui selleks võimalust lunima. "Mina arvan, et tegelikult peaks see käima teistpidi, riik peaks pakkuma ettevõtjatele võimalust, tulge investeerige siia. Ma arvan, et need tuulepargid saavad olema ja ka piisavalt elektrit, et seda eksportida."

Parempoolsete jaoks on oluline, et ettevõtjatel oleks riigis investeerimiskindlus, ütles erakonda esindav Siim Kiisler. Tema sõnul peaks riik nii näiteks tuumaenergia kui ka tuuleparkide puhul ettevõtjatelt investeeringuid oodates pakkuma esmalt seadusandluse ja regulatsioonid, et ettevõtjad saaksid turul tegutseda. "Üks oluline komponent on kohtumenetluse kiirendamine, Eestis tihti jäävad asjad kohtusse kinni," ütles ta.

Sikkuti sõnul on vaja, et Eesti oleks Baltikumis uute võimsuste rajamisel teistest ees. Ta rõhutas, et oluline on ka hajus tootmine ning selle tõi selgelt välja sõda Ukrainas.

Epleri hinnangul peab tuuleparkide rajamisel pidama silmas ka ehitusele kuluvat ressurssi ja keskkonnamõjusid ning riik planeeringutega kiirustada ei saa. "Kiirmenetlused viitavadki sellele, et nendest tahetakse üle sõita," ütles ta.

Aas märkis, et palju räägitakse meretuuleparkidest, kuid tegelikult suudaks vajadust katta ka maismaatuuleparkide ja Lätiga koos rajatava meretuulepargiga. "Igasugune tuulepark eeldab ühendusi, kaableid, võrgu ümberehitust. Olen seda meelt, et Eesti maksumaksja ei pea olema see, kes peab maksma võrku kinni, et tuuleenergiatootjad saaksid seda eksportida."

Sibula sõnul on energiajulgeolekuks tarvis, et Eestis oleks oma tootmine ja meretuuleparkideta ei ole võimalik oma tarbimist rahuldada. "Meil on vaja kiiresti neid otsuseid teha, et Eestisse üldse midagi rajada."

Metsandussektor vajab stabiilsust ja investeeringukindlust

Michali sõnul vajab tööstus ja metsanduse valdkond pikemas plaanis stabiilsust ning arengukavade järgi tuleb liikuda suurema lisandväärtuse ja puidukeemia tootmise poole.

Raiemahtude vähendamise otsus on keskkonnaministri pädevuses ning keskkonnaminister Madis Kallas riigimetsa uuendusraie vähendamise otsusega valitsusest üle ei sõitnud, ütles Sikkut. "Me ei räägi sellest, et Eestis ei tohi puiduküttel saunakeriseid olla, vaid sellest, et meil ei ole vaja kolmandikku oma puidust viia välja, et Suurbritannias või Hollandis linnu kütta või neile elektrit toota. See ei ole meie metsa hea kasutus."

Sibula sõnul sai koalitsioonilepingus kokku lepitud, et raiemaht peaks olema valitsuses läbiräägitud. "Madis Kallas millegipärast ei rääkinud rahandusministriga läbi, et RMK dividendiootust ei vähendatud sama otsusega. Mina ei saa aru, kuidas RMK dividendiootust täidab riigi osas, kes tal ühelt poolt tulusid vähendab, teiselt poolt ootab suurt kasumit," ütles ta.

Epler märkis, et minister peaks otsuste langetamisel usaldama RMK eksperte. Valitsus annab tema sõnul ka puidu väärindamise osas vastuolulisi signaale, oodates väiksemat puidukeemia tehast kui ettevõtjad soovivad.

Kiisleri sõnul on ka selles kohas vaja ettevõtjatele selgust. Aasa sõnul majandatakse metsa selle vanuselise koosseisu ja terviseseisu järgi ning poliitikute otsused metsa ei aita. "Tänane Eesti mets on vananev mets, see, et täna on raiemahud mõnevõrra kõrgemad, jah, see on nii, aga see läheb mõne aja pärast üle. See mets, mis on täiskasvanud majandamiskõlbulik mets, kui see on majandatud, siis olukord muutub," ütles Aas.

Reinaasa sõnul tuleb metsandusest suur osa Eesti ekspordist ning sektor vajab investeerimiskindlust. See tähendab, et tulevikuplaanid peaks paika panema vähemalt järgmiseks 30 aastaks. "Metsatöösturid ütlevad, et on viimased kolm aastat hoidnud kinni investeeringuid kõikvõimalikesse metsa väärindamise ettevõtmistesse, puhtalt selle pärast, et nad ei julge seda teha."

Milline peaks olema raiemahu number, on Epleri sõnul ajas muutuv tulenevalt metsa vanuselisest koosseisust.

Reinaas märkis, et kui metsa ei majandata jääb palju inimesi tööta ja langevad ära eksport ja investeeringud. "Muuseas puidust võib põhimõtteliselt teha kõiki asju, mida naftast ja me peame olema sõgedad, kui impordime naftatooteid selle asemel, et neid puidust toota," ütles ta.

Rohepööre on võimalus majanduskasvuks

Michali sõnul tuleb Eestis selgeks saada, et praegu pigem ebamugavusena võetav rohepööre on võimalus. "Tegelikult on see rohereform, mis peab meile tooma majanduskasvu, jõukuse ja kasu. See tähendab nii soodsamat energiahinda kui selgust kiimaapoliitika eesmärkides," ütles ta.

Uue parlamendikoosseisu kõige tõsisem debatt saab olema kliimaseadus, mis annab ettevõtjatele selguse riigi plaanidest, ütles Michal. Kliimapoliitika peaks tema sõnul olema majanduskasvustrateegia.

"Euroopa rohelise kokkuleppe sõnum on uus majanduskasv. Rohepööre on ebaõnnestunud väljend eesti keeles," ütles Kiisler.

Sibula sõnul tuleb teha esmajärgus neid asju, mis on jõukohased. "Teame täna palju ettevõtteid, kes tegelevad väga reaalselt heitme vähendamisega, mõistuspäraselt ja selles tempos, mis on võimalik. Ei ole mõtet minna hüppama teivast, kui teame, et jookseme selg sirgelt lati alt läbi," sõnas ta.

Epler märkis, et tuleb töötada olemasolevate ressurssidega, kuni on olemas reaalsed lahendused. "Täna pöörasus meid võidule ei vii."

Aas rõhutas, et rohepööret ei saa läbi viia õhinapõhiselt ning on oluline, et kliimaseadusele eelneks mõjuanalüüs, mis toob välja nii mõju inimestele kui majandusele. Sikkuti sõnul on kliimaseadust vaja, et ettevõtjatel oleks teada võimalikud strateegilised valikud ja mis lähiaastatel muutuma hakkab.

"Ma olen absoluutselt nõus, et rohepööre on tegelikult võti Eesti majanduse arengusse ja majanduskasvu. Kui me nüüd jokutame, siis me järjekordselt ei taba pakku. Me roheenergeetikaga magasime 10 aastat tagasi maha selle hetke, kui oleksime pidanud selle rongi peale hüppama. Kui praegu kiiresti tegutseme, saame sinna peale. Aga järgmised teemad, näiteks ringmajandus, mis seisab ees kogu Euroopas – me peame olema esimesed, kes sellele rongile hüppavad, sest need väljuvad sellest võitjana," ütles Reinaas.

Kiisleri sõnul peab esmalt hakkama ka kokku hoidma ja kasutama energiat mõistlikult, näiteks soojustades majasid. Investeeringuteks peab looma stabiilse keskkonna, kuhu ettevõtjad tahavad investeeringuid teha.

Epler märkis, et paljud poliitikud peavad ebamugavaks Eesti huvide eest seismist, samal ajal, kui naaberriigid on oma majanduse hoidmiseks välja rääkinud erandid. Reinaasa sõnul peab Eesti majanduse huvide peale mõtlema esimesena ning näiteks LULUCF-i läbirääkimistel jäi see kõrvale.

Ühed soovivad kärpeid, teised astmelist tulumaksu

Parempoolsed soovivad sotsiaalmaksule lae kehtestamist ning langetada tulumaksu. Kiisler ütles, et erakond ei karda ka kärpeid ning nende lubaduste kokkuhoid ületab kulutusi.

Reformierakond plaanib ühtlase tulumaksuvaba miinimumi kehtestamist. Michali sõnul on eesmärk inimestele raha kätte jätta ning seda saab katta nii kärbete, rohereformi kui teiste võimalustega.

Reinaas nõustus, et maksuküür on viga, mis tuleb ära klaarida. "Eestil on tegelikult väga mõistlik maksusüsteem. Meil ei ole mõtet minna parandama midagi, mis suurepäraselt töötab," sõnas ta. Riik kulutab tema sõnul ülemäära ning kärbetega on võimalik oluline osa kokku hoida.

Keskerakond soovib kolmeastmelist maksusüsteemi. "Selline süsteem töötab enamustes riikides ja nad on sellega rahul," ütles Aas.

Sikkuti sõnul peaksid inimesed eelkõige ära elama oma palgast, mitte toetustest, kuid praegune süsteem seda ei võimalda. "Mure, et palgaga toime tulla puudutab madalapalgalisi ehk me ei saa teha mitmesaja miljoni eest maksumuudatust jõukatele. Madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine ja jõukamate maksukoormise tõstmine on ainuke õiglane lahendus," ütles ta. Eestikeelse hariduse ja kultuuri hoidmiseks ja riigi kaitsekulude tõstmiseks on tema sõnul ainuvõimalik maksukoormuse tõstmine.

Sibul ütles, et aeg uute maksude kehtestamiseks ei ole käes ja Eesti inimesed ei ole selleks valmis.

EKRE astmelist tulumaksu ei toeta, Epler nõustus aga vajadusega teha riigiaparaadis kärpeid. Tööjõumaksud on tema sõnul liiga kõrged ja mõjutavad ettevõtete konkurentsivõimet. Samuti tuleks langetada käibemaksu kodumaiselt toidult.

Kiisleri sõnul on võimalikeks kärpekohtadeks näiteks sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmine, tasuta ühistranspordi kaotamine, riiklike üürimajade programmi kaotamine, valitsuse jagatava raha vähendamine ja kokkuhoiumeetmed riigiametnike osas. "Parempoolsetele on absoluutselt vastuvõetamatu maksukoormuse tõus ja täiendavad uued maksud. Vasakpoolsete erakondade tunnustuseks - nad ütlevad ausalt välja, et nii edasi laristades on maksutõusud vältimatud," ütles Kiisler.

Michal märkis, et tööealine elanikkond väheneb ning kui riik soovib pakkuda mingeid teenuseid, tuleb neid üle viia digitaalseks, samuti peaks erastama mittevajaliku vara ja kärpima kulusid. "Kõige selle baasilt tuleb kokku tõmmata, mitte minna maksutõusude poole."