Sotsiaaldemokraadist majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on veendunud, et uusi põlevkivikaevandusi ei tohiks Eestisse rajada. "See ei ole ettevõtte otsuse küsimus, kas neid avada või mitte," rõhutas Sikkut. "See on riigi poolt strateegilise suuna andmise küsimus," lisas ta.

Esmaspäeval Sikkutiga kohtunud VKG juht Ahti Asmann sai veel möödunud aasta sügisel riigilt selge sõnumi. Keskkonnaloal on kirjas, et Uus-Kiviõli kaeveväljalt võivad nad võtta kuni viis miljonit tonni põlevkivi aastas. Pihta plaanivad nad hakata hiljemalt 2026. aastal.

"Ajaliselt, tehniliselt ja juriidiliselt sellises ajaaknas enam alternatiivseid lahendusi teha pole võimalik. Me väljendasime oma rahulolematust," kirjeldas Asmann esmaspäevast kohtumist. "Me ei pea õigeks, et mingite koalitsioonilepingute läbirääkimiste käigus takistatakse ettevõtte tegevust. Me ütlesime, et seadused ja regulatsioonid ei ole koalitsioonilepingu suhtes alamad õigusaktid."

Sikkuti sõnul on praegu rõhk just sellele, mida lepitakse kokku Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Ehk Uus-Kiviõli kaevanduse rajamine või mitterajamine otsustataks paari nädala jooksul.

"Enne seda ei ole mõtet teha täiendavaid investeeringuid või mingisuguseid muid samme," sõnas Sikkut ning tõdes samas: "Kui koalitsioonileppes ei ole kirjas, kui ei tule selget poliitilist otsust, et seda ei tohiks teha, siis ei ole ju mitte mingisugust alust VKG-l oma plaanidest loobuda."

Seni on Sikkut takistanud kaevandusega edasiminemist nii, et ei ole andnud kooskõlastust kaevanduseks tarviliku alajaama rajamiseks. Tema kinnitusel lähtutakse ka selles küsimuses koalitsioonileppest.

Michal koalitsioonileppes uusi kaevandusi ei keelaks

"Minu isiklik arvamus on, et me kindlasti koalitsioonileppes ei peaks sätestama seda, et me uusi kaevandusi ei ava. Eriti olukorras, kus mingeid varasemaid otsuseid ja lube on antud," ütles Vikerraadio saates "Uudis+" riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal. Tema sõnul ei mõju riigi ootamatud otsused majandusele hästi.

"Üleminek tähendab ikkagi seda, et kui me teame, kust need uued ettevõtted, uus tulu, uus majanduskasv tulevad, siis toimubki üleminek sinnapoole. See ei käi nii, et sa sulged kõik ja siis hakkad vaatama," märkis Michal.

"Ida-Virumaal ei saa teha üleminekut poolikult," sõnas aga Sikkut. "Et me justkui toetame töökohtade loomist Ida-Virumaal. Ja samas loome töökohti kaevandustes või põlevkiviõli või põlevkivielektri tootmises. Korraga kahte asja ei saa"

Eesti Energia vajab uut kaevandust hiljemalt 2030. aastal

Uus-Kiviõli kaevandus pole ainult Viru Keemia Grupi südamel. 15 aastat on ettevõte seda arendanud ning sellepärast kohtuski käinud koos riigifirma Eesti Energiaga. Enefit Poweri juht Andres Vainola kinnitas, et plaanist uuele kaeveväljale laieneda, pole nad siiani loobunud.

"Me peame hoidma Eesti sees 2027. aastani elektritootmise võimekust vähemalt 1000 megavatti. Ka selleks me vajame põlevkivi," juhtis Vainola tähelepanu hiljuti paika pandud omaniku ootustele.

"Aga lisaks oleme rääkinud, et omanik soovib põlevkivi väärindamist kooskõlas kliimapoliitikaga selliselt, kus me järk-järgult arendame enda tootmisvõimsust, kus me keskendume energia- ja vedelkütuste tootjast keemiatööstuse tootmisele," sõnas Vainola.

Esimesi põlevkivikoormaid Uus-Kiviõli kaevandusest vajab Eesti Energia Vainola sõnul millalgi 2027. ja 2030. aasta vahel. "Selleks ajaks meil Narva pealmaakaevandamine suures mahus lõpeb," sõnas riigifirma juht.

Vainola kinnitusel pole ettevõte saanud riigilt ka ühtegi sõnumit selle kohta, et Uus-Kiviõli kaevandusega neil enam arvestada ei tasu.

Riina Sikkut nõustus, et riigi valikud mõjutavad kõiki ettevõtteid. Samas viitas ta Eesti Energia teistele kaevandustele, kus tema sõnul aktiivset varu on ja sellest jätkub järgmisteks aastakümneteks.

VKG tahab rohkem kui senised load lubavad

Sellega, kui koalitsioonipartnerid Uus-Kiviõli kaevandusele punast tuld ei näita, pole arutelu veel läbi. Nii Kristen Michal kui ka Riina Sikkut ütlesid, et kaevanduste rajamine tuleb läbi arutada kliimaseadust luues. Kliimaseaduses pikema plaani seadmist toetab ka Ahti Asmann.

Pikemat plaani on VKG-l ka hädasti tarvis. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul on Uus-Kiviõli kaeveväljale antud kaks luba. VKG tohib kaevandada kokku ligi 69 miljonit tonni ja Eesti Energia 138 miljonit tonni. Sellest olulisem on aga maksimaalne aastane kogus.

Esialgu lubati VKG-l kaevanda aastas kaks miljonit tonni ja Enefitil neli miljonit tonni põlevkivi. Kuid läinud suvel leppisid ettevõtted kokku, et kuna riigifirma niikuinii veel kaevandama ei hakka, võib VKG võtta tükke ka nende aastasest kogusest. Teiste sõnadega, VKG tohib viis miljonit tonni aastas kaevandada kuni selle hetkeni, mil kaevandamisega alustab ka Enefit.

"Ja siis kui Enefit alustab kaevandamist, peaks VKG kaevandamismaht langema kahele miljonile tonnile aastas. Ja Enefitil on siis lubatud neli miljonit tonni aastas," selgitas Kosenkranius.

Ahti Asmanni sõnul vajab VKG vähemalt viis miljonit tonni põlevkivi aastas. Niisiis plaanib ettevõte teha taotluse oma kaevandamisloa muutmiseks. Keskkonnamõjude hindamine Asmanni sõnul juba käib.

Praktikas tähendaks see, et senisega võrreldes muutuks kaevandusala aastane kogumaht. Ning selle otsuse tegemine nõuab hulga suuremat kaalumist kui mahtude ühelt ettevõttelt teisele andmine.

Kosenkranius selgitas, et arvestada tuleb nii keskkonna- kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. See tähendab, et oluline on näiteks see, mis saab põhjaveest, kuidas põlevkivi transporditakse, aga ka see, kuidas mõjutab piirkonda ajutiselt lisanduv tööjõud.

Asmann usub, et nende taotlus võiks siiski heakskiitu leida.

"Me näeme, et mingeid päris takistusi nende lubade muutmiseks ei ole," sõnas Asmann. "Tõenäosus, et mingi poliitiline otsus võidakse vastu võtta, mis takistab meil seda teha, on muidugi väga kõrge," lisas ta.

Asmann tõdes, et taolisi poliitilisi riske pole ettevõtjal võimalik maandada.

"Ma tõesti arvan, et Eesti peaks valima selgelt strateegilise suuna. Ja see on taastuvenergeetika, see on ringmajandus ja tööstus, mis ei toetu fossiilsetele maavaradele ja energiakandjatele," ütles Riina Sikkut.