X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministri idee keelata uute põlevkivikaevanduste rajamine tuli tootjatele ootamatult

{{1679724060000 | amCalendar}}
Foto: Rene Kundla/ERR

Põlevkivitootjatele tuli majandus- ja taristuministri Riina Sikkuti uute põlevkivikaevanduste rajamise keelamise idee ootamatuna. Ministri arvates oleks rohepöörde ajal uute põlevkivikaevanduste avamine kummaline ja selle asemel tuleks paremini kasutada olemasolevaid ressursse.

Sel nädalal teatas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut raadiosaates "Uudis+", et rohepöörde käigus pole vaja uusi loodust rikkuvaid põlevkivikaevandusi avada. Ühtlasi pani minister vajalikke kooskõlastusi andmata piduri Uus-Kiviõli kaevanduse arendusele.

Sikkut tunnistas, et tema uute kaevanduse mitterajamise idee on valitsuses koalitsioonipartneritega lõpuni läbi arutamata ja Uus-Kiviõlile kooskõlastuse andmata jätmine oli tema kui ministri ainuotsus.

Kuna põlevkiviõli tootja VKG Ojamaa kaevanduse varud hakkavad lõppema, siis lootis VKG uuest kaevandusest esimesed tonnid maavara üles tuua juba 2026. aastal.

"Uus-Kiviõli kaeveluba hakkasime me taotlema 2004. aastal. 15 aastat hiljem saime me selle loa. Viimased neli-viis aastat oleme tegelnud planeeringute ja maapealse infrastruktuuri ehitusega. Ja kui nüüd novembris taotletud tehnilisele küsimusele saame allkirja asemel hoopis märtsis rahvusringhäälingu raadiosaate kaudu teada, et meie tegevus tuleks lähiajal peatada, siis on see kindlasti ootamatu. Ootamatu on isegi väga pehmelt öeldud," ütles VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

Keskkonnaameti andmetel on olemasolevates kaevandustes põlevkivivaru üle 230 miljoni tonni. Praegusi kaevemahte arvestades peaks sellest jätkuma paarikümneks aastaks. Minister Riina Sikkuti sõnul tulekski uute kaevanduste rajamise asemel kasutada olemasolevaid varusid, millest suurem osa kuulub aga riigiettevõttele Eesti Energia.

"See, kelle käes on põlevkivi ja millise hinnaga seda edasi müüakse, ongi väga oluline küsimus ja selles peab riik õiglase tulemuse saavutama, et kõigil, kes jätkavad põlevkivist õli või elektri tootmist, oleks olukorras, kus me uusi kaevandusi ei ava, võrdne ligipääs maavaradele, mis tegelikult on ju meie kõigi oma," tõdes Sikkut.

VKG juht Ahti Asmann tõdes, et ministri mõte on küll arusaadav, kuid see pole majanduslikult ja ajaliselt teostatav.

"Esiteks nõuaks idee mahukaid investeeringuid raudteetaristu ja tootmisvõimekuse laiendamisse, mis omakorda tähendab uusi planeeringuid, projekteerimisi ja mahukaid ehitustöid. See kõik on ajaliselt teostamatu ja lihtsalt ebamõistlik. Teiseks, Uus-Kiviõli avamise keskkonnamõju on madalam kui Estonia kaevanduse laiendamisel. Uus-Kiviõli puhul kasutatakse valdavalt juba olemasolevat infrastruktuuri ning põlevkivi transport toimub kõige madalama keskkonnamõjuga konveiertranspordiga. Kolmas oluline aspekt seisneb selles, et regulatiivse reformi tegemisega on jäädud 10-15 aastat hiljaks ning praegune tururegulatsioon ei toeta ühist kaevandamist," sõnas Asmann.

Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola ütles, et lühiajalist koostööd on põlevkiviettevõtted varemgi teinud. Sõnumit, et nad peaks tulevikus teiste ettevõtetega suuremas koguses põlevkivi jagama, pole riik neile aga edastanud.

"Meie ei ole teadlikud, et oleks midagi muutunud, ja meie omaniku ootused sätestati ju täiesti värskelt eelmise aasta augustis. Nii et meie ei ole teadlikud sellest mõttest," tunnistas Vainola.

Tekkinud ummikseisu arutavad VKG esindajad majandus- ja taristuministriga tuleval esmaspäeval.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: