Nüüdseks juba retrona mõjuvate televalimisdebattide tähelend algas 1960. aastal Ameerika Ühendriikides, mil omavahel võtsid mõõtu presidendikandidaadid John F. Kennedy ja Richard Nixon.

Valimissaadetest sai toona paugust massifenomen. Televisioonis nähti massidemokraatia hälli, kus segunevad ühelt poolt erinevate ühiskonnagruppide ja -kihtide väga olulised ja sisulised poliitilised ootused, enesetaju, õiglusetunne ja ajalootunnetus ning teisalt telešõulik pealispindsus, mille üheks osaks on vägivaldselt kiire ja napp arutelutempo.

Debatiplatvormide arv on tohutult tõusnud ja üldpilt killustunud, mille üle pole põhjust nostalgiliselt kurvastada: demokraatiale tuleb platvormide paljusus eeldatavasti siiski pigem kasuks.

Meediateoreetikud on pikalt vaielnud, kas televalimisdebatis, kus igale poliitikule jagub aega minutilisteks repliikideks, saab üldse toimuda arutelu. Et kas eetris ei leia aset lihtsalt poolfiktiivne telelavastus, mille käigus poliitik oma riietuse valiku, hääletooni, ilme, olekuga ja tema valijale turvatunnet sisaldavate loosungitega oma erakonda lihtsalt sümboolset esindab?

Kui palju vahet on tänapäeval üldse valmisdebatil ja valimisreklaamil? Ja kui palju vahet neil kahel üldse peakski olema?

Päris sisukat ja arendavat arutelu valimisdebattidest oodata ei tasugi, on ju poliitikud saatesse saabunud erakonna kokku lepitud seisukohti kaitsma, mitte neid testima ja arendama. Pealegi peaksid teledebatid suunama valijaid tutvuma erakondade kirjalike programmidega, mis on seekord märksa veenvamad ja põhjalikumad kui eelmistel valimistel (paari harva erandiga).

ETV senised teledebatid on küll paljastanud, et nii mõnigi poliitik jääb oma erakonna seisukoha selgitamisega hätta, selle kaitsmisest või arutelu käigus nüansseerimisest rääkimata.

Viimases "UV Faktoris" ütles tööstusjuht Emöke Sogenbits, et käis Tallinnas ühe turu juures erakondade valimistelkides poliitsõduritega vestlemas ja veendus, et erakondade lihtliikmed ei tea isegi, mida nende valimisprogrammis lubatakse, rääkimata sellest, miks.

Äkki ongi valimisdebatte vaja sama palju kui valijatele ka poliitikutele endale? Erakonnad saavad ideaaljuhul debattide käigus ka ise parema tunnetuse, millistes poliitikavaldkondades oleks tulevaste koalitsioonide moodustamiseks võimalik ühisosa leida ning erakondade liikmed detailsema teadmise sellest, mida nende partei üldse taotleb. 

Sel aastal võeti ETV "Valimisstuudios" kasutusse jalgpallimängust tuttav punase ja kollase kaardi süsteem ning nende rakendamisega kaasnev vaikimistrahv. Kummalisel kombel on see etenduslik võte, mille puhul kartsin, et muudab valimisdebati sportlikuks valimisšõuks, väitluskultuurile hästi mõjunud.

Televalimisdebattide pidupäevalikkuse rõhutamiseks on ERR-i portaalis arvamust avaldamas ka debattide žürii. Seal avaldatud debatiarvustustest leiab poliitik väitlusekspertide viiteid sellele, mille alusel üldse debati osaleja hakkamasaamist hinnatakse, sh mida kindlasti vältida tuleks, millised olekud või käitumisviisid mõjuvad ebakindluse ja millised enesekindluse märgina.

Kolmapäeval "Valimisstuudios" osalevatele peaministrikandidaatidele võib ERR-i žüriipäevikust kaasa anda järgmised veenvuse kasvatamise soovitused:

• tunnustage konkurenti, aga siiralt ja lühidalt;
• ärge rääkige ainult sellest, mida kavatsete saavutada, vaid kuidas ja millal lubaduse täidate;
• olge valmis vastama konkreetselt, kust tulevad raha ja inimesed lubaduse elluviimiseks; 
• tekitage vaatajas veendumus, et teie erakonna programmi erinevad peatükid moodustavad terviku, milles ühe teemavaldkonna lahendused võimestavad teisi; 
• moodustage vähemalt korra debati jooksul sisukas lause, mille saaks kasvõi mõttes lõpetada sõnadega "...ja just sellepärast peaksitegi valima meie erakonna". 

Populaarsuspunkte lisaks ilmselt ka president Alar Karise mõne aastapäevakõne tsitaadi ettekandmine ja sellega suhestumine. Lisaks pidage meeles, et peate selle kõik mahutama üheminutiliste sõnavõtupurtsatuste sisse.

Kes peaministriks saada ei soovi, võib eelneva sõnavahu kohe unustada, sest esmaspäeval algas ametlikult demokraatlike tegude nädal. Minge kindlasti valima!

*

PS Seniste saadete põhjal ennustan ETV kolmapäevaseks peaministrikandidaatide valimisdebatiks järgmist stsenaariumit:

• Kaja Kallas räägib sellest, mida Jüri Ratase valitsus valesti tegi ja mida tema valitsus on pidanud parandama; 
• Jüri Ratas räägib sellest, mida tema valitsuses õigesti tehti ja mille Kaja Kallase valitsus ära on rikkunud; 
• Helir-Valdor Seeder teeb ettepaneku lahendada enne küsimuste põhjalikumat arutelu iibeprobleem; 
• Martin Helme lubab Eesti elu korraga pea peale pöörata ja korda teha; 
• Lauri Hussar kinnitab kahesajandat korda, et "pikk plaan" ei ole kalamehelugu; 
• Lauri Läänemets jätkab valijate meelitamist maksutõusujutuga; 
• Lavly Perling küsib kõigilt arstitõendit. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.