Geograaf ja metsapõlengute uurija Pauline Vilain-Carlotti ütles uudisteagentuurile AFP, et põlengud väljusid sel aastal kontrolli alt ja näitasid, et olemasolevast kustutamise võimsusest ei piisa. Peatähelepanu tuleks siiski koondada pigem tulekahjude ennetamisele.

"Me ei suuda praegustes oludes enam praeguse tulekustutusvõimsusega hakkama saada, sestap on tähtis tegutseda ennetavalt, mitte niivõrd tagantjärele tulega võideldes ja kustutades," ütles Vilain-Carlotti.

Ameerika mandril oli 23. detsembriks sel tulekahjuaastal paljaks põlenud ligi 80 miljoni hektari suurune ala, mis võrdub umbkaudu pooleteise Hispaania pindalaga.

Põlenguala on 10 miljonit hektarit suurem kui 2012.-2022. aastal sama pika aja jooksul keskmiselt, teatas ülemaailmne metsapõlengute infosüsteem GWIS.

Kasv keskmise aastaga võrreldes tuli Kanada arvelt, kus langes tuleroaks 18 miljonit hektarit.

Tulekahjude põhjuseks olid kliimamuutusest tingitud kuivemad ja palavamad ilmad.

Inimohvreid nõudsid enim augustikuised Hawaii põlengud, milles hukkus 97 inimest, kuid 31 jäi kadunuks. Alžeerias sai tules surma 34 ja Kreekas vähemalt 26 inimest.

Kokkuvõttes oli 2023. aasta 250 metsatulekahjudes hukkunuga 21. sajandi ohvriterohkeim, näitab Belgia Leuveni ülikooli õnnetusjuhtumite andmebaas (Emergency Events Database – EM-DAT).

Vilain-Carlotti ütles, et surmaohu tase kasvab iga aastaga, sest tuli levib rohkem linnade ja asulate lähedale.

2023. aastal oli põlenguid Vahemere riikides, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, kus see on suhteliselt tavaline, aga ka mitte nii ootuspärastel Hawaiil ja Tenerifel.

Tulekajude tõttu paiskus õhku kuus miljardit tonni süsinikdioksiidi.

Kuna tuli võttis enda alla suurema ala, jäi taimestikul vähem aega kasvada ja metsade süsinikdioksiidi neelamise võime kahanes.

Viimaste uuringute põhjal kahandasid metsapõlengud talletatud süsinikdioksiidi hulka umbes 10 protsendi võrra, ütles Prantsuse atmosfääri-, keskkonna- ja kosmosevaatluse labori LATMOS teadlane. Põledes vallandub puudest kogu neisse talletunud CO2.

Fossiilkütuste nagu nafta, gaasi ja kivisüsi heitkogus ulatub 36,8 miljardi tonnini.

Reeglina neelab järgmisel aastal kasvav taimestik 80 protsenti metsatulekahjudest tekkinud süsinikust. Ülejäänud 20 protsenti koguneb atmosfääri ja aitab kaasa kliimamuutusele.