Mai jooksul on maastiku- ja metsapõlengute arv olnud tõusuteel ja neid on kuu algusest saadik puhkenud üle 130. Kõige levinum maastikutulekahju põhjus on hooletu tuletegemine.

"Kuna meil üle Eesti tegelikkuses valitseb suur tuleoht, siis hetkel ei ole üldse soovitatav tuld teha looduses juba praegu. Me küll ei ole veel välja kuulutanud tuleohtlikku aega ehk me pole küll otseselt tuletegemist keelanud, aga siiski on soovitav seda hetkel mitte teha. Ärge tehke praegu lõket ja kui te vähegi saate, ärge grillige looduses, eriti kui on selline kuiv taimestik ümber," rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Hoiduda tuleks ka mootorsõidukiga turbapinnasel või metsas sõitmisest. Näiteks Ida-Virumaal on olnud hiljuti mitu suurt põlengut, mille puhul on kahtlus, et need said alguse mootorsõidukiga looduses sõitmisest.

Taavet ütles, et päästeamet võib varsti kehtestada tuleohtliku aja, mis tähendaks, et looduses on keelatud tuletegemine.

"Me jälgime olukorda iga päev ja on võimalus, et me üsna lähiajal kehtestame tuleohtliku aja siin või seal piirkondades, võimalik ka üle Eesti. Jälgime väga hoolikalt seda, mida tuleohu kaart meile näitab ja kuidas liiguvad päästesündmused," sõnas Taavet.

Tuleohtu looduses hinnatakse esimesest klassist, kui tuleohtu pole, kuni viienda klassini, kui tuleoht on äärmiselt suur. Ilmateenistuse kodulehel asuval kaardil on 22. mai seisuga suurem osa Eestist neljandas ohuklassis.