"Isamaa vaade on, et Euroopa Liit peaks praegust rohepöörde poliitikat mõistlikumaks revideerima. Rohepöördes on liialt palju plaanimajandust ja see halvendab Euroopa konkurentsivõimet," ütles Isamaa esimees, von der Leyeniga samasse Euroopa Rahvapartei (EPP) poliitperre kuuluv Urmas Reinsalu reedel ERR-ile.

Samas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand leidis, et kliimameetmeid just ei tohiks unarusse jätta. "Rohepöörde valdkonnas on küll valdav osa õigusakte juba vastu võetud ja need on töös, aga siiski on märgata, kuidas von der Leyeni entusiasm selle teema edendamisel on vähenenud. Ega sotsiaaldemokraadid ei ole ka mingid roheentusiastid, aga me leiame, et selle teemaga tuleb edasi minna. Ei saa olla nii, et kui meil on praegu Ukrainas toimuva tõttu esikohal julgeolekuteemad, siis kõik muud jäävad kõrvale, nagu paistab arvavat EPP," rääkis ta.

"Euroopa Liit peab ja suudab tegelda korraga mitme teemaga ning seetõttu peab jätkama ka kliimaküsimustega," rõhutas Kaljurand. Siiski tuleb tema sõnul rohepööret inimestele paremini selgitada, see peab olema aus ja arusaadav.

"Aga kui EPP püüab praegu asuda justkui põllumeeste kaitsele ning esitada seda mustvalge küsimusena, siis tasub meeles pidada, et kliimamuutustega peavad tegelema ka põllumeeste lapsed," rääkis Kaljurand ning lisas, et rohepöörde osas tuleb leida eri huvide vahel kompromiss, milles europarlament on olnud päris hea.

Ka Uueneva Euroopa (Renew Europe) ehk Euroopa Parlamendi liberaaldemokraatide (ALDE) fraktsiooni kuuluva Reformierakonna liige Urmas Paet ütles, et rohepööre on juba algatatud ning see protsess jätkub. "Selge, et Euroopa majandus peab oma tegevuses looduskeskkonnaga arvestama, muidu võib meid oodata ees uus kriis," ütles ta. "Küll aga on Euroopas piisavalt tervet mõistust, et vajadusel mingeid tähtaegu või parameetreid muuta," lisas Paet. Tema sõnul võib kliimateemadega tegelemisel muuta taktikat, aga mitte strateegiat. "Põhisisu, et majandus peab rohkem arvestama looduskeskkonnaga – see suund ei muutu!" kinnitas ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige, Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison, kes kuulub fraktsiooni Identiteet ja Demokraatia (ID), ütles, et nende saadikurühm kindlasti ei toeta von der Leyeni tagasivalimist ning seda paljuski rohepöörde tõttu. "Ta on teinud palju väga halbu valikuid, sealhulgas näiteks alustades 2019. aastal rohepöördega, mis läheb väga kalliks nii meie inimestele kui ettevõtetele, ka Eestile," ütles Madison.

"Aga selleks, et ta oma tegevust saaks jätkata, peab ta ilmselt andma sotsialistidele ja liberaalidele lubaduse selle poliitikaga jätkata," lisas Madison.

Von der Leyeni tugevuseks tema tegevus Ukraina sõja ajal 

Paet rõhutas, et von der Leyeni tugevuseks on see, et ta on olnud Euroopa Komisjoni juht kahe suure kriisi ajal. "Kui koroonakriisi alguses läks tema reageerimine ning liikmesriikidega asjaajamine veel konarlikult, siis Ukraina sõja teemal võime tema juhtimisega väga rahul olla. Kui ka kõik Euroopa Komisjoni algatused ei ole teostunud, siis see pole olnud tema ega Komisjoni süü. Ühesõnaga - ta on kriisides karastunud ning meile olulistes julgeolekuküsimustes on ta olnud selgete ja printsipiaalsete seisukohtadega," rääkis Paet.

Von der Leyeni tegevust Ukraina toetamisel rõhutas ka Reinsalu: "Isamaa vaatest on mõistlik, et ta on vedanud Euroopa Komisjoni eesotsas Euroopa Liidu toetust Vene agressiooni all olevale Ukrainale ning suuremat panustamist Euroopa julgeolekusse."

Ka Kaljurand tunnustas von der Leyeni tegevuse eest Ukrainale toetuse organiseerimisel ning Euroopa julgeoleku tugevdamisel.

"Komisjoni presidendiks võiks saada mõni mõistlik konservatiiv, kes keskendub Euroopa majanduse tugevdamisele ja tegeleb julgeolekuteemadega," ütles Madison.

Kaljurand tõi esile ka selle, et von der Leyen peab Euroopa Parlamendi heakskiidu saamiseks ilmselt asuma koostööle ka EPP-st parempoolsemate jõududega, millest Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsioonile on Euroopa Komisjoni praegune president juba ka viidanud.

"Suured küsimused on rohepööre ja von der Leyeni suhted parempoolsete poliitiliste jõududega ehk see, kui paremale ta pärast eurovalimisi valimisi laseb EL-i poliitikal pöörduda," ütles Kaljurand. "Kui ta hakkab tegema suuremat koostööd parempoolsetega, siis peame olema kindlad, et ei toimuks tagasiminekut õigusriigi põhimõtetes ega inimeste põhiõiguste kaitsel, et säiliks õigusriik," lisas ta.

Kaljurand viitas, et tõenäoliselt saab Euroopa Parlamendi uues koosseisus olema senisest suurem hulk parempoolseid saadikuid.

Paet rõhutas aga seda, et esmalt peab EPP saama parlamendi uues koosseisus enim kohti - mida ta tõenäoliselt siiski ka saab - ning alles siis saab von der Leyeni kui Euroopa Rahvapartei esindaja üles seada. Samas meenutas Paet ka seda, et viimastel Euroopa Liidu juhtkohtade täitmistel on esinenud mitmeid üllatusi, ka von der Leyen sai Komisjoni presidendiks üsna ootamatult.

"Kõik saab selgeks alles pärast Euroopa Parlamendi valimistulemuste selgumist," tõdes Paet.

Samasisulise vastuse palvele teemat kommenteerida sai ERR ka peaministri pressiteenistuselt Stenbocki majas.

Väljaanne Politico avaldas reedel ülevaate, mille kohaselt on von der Leyeni jätkamine praegusel ametikohal üsna kindel, kuna mitmes aspektis ei olevat talle alternatiivi.

Euroopa Parlamendi valimised peetakse 9. juunil ning Euroopa Liidu liidrid kogunevad valimistulemusi ning sellest lähtuvalt EL-i juhtkohtade täitmist esmalt arutama 17. juunil peetaval mitteametlikul tippkohtumisel. Juuni keskpaiga kohtumist peetakse 27.–28. juunil toimuva ametliku Euroopa Ülemkogu ettevalmistuseks. Ülemkogul peaks liidrid kinnitama oma otsuse, kellest saab järgmise perioodi Euroopa Komisjoni president, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Parlamendi president. Neist ainult ülemkogu president ei vaja europarlamendi heakskiitu.