Seletuskiri on Kuuse vabastamise põhjenduse osas väga lühike ja kaudne. Sellest võib välja lugeda, et põhjuseks sai koostöö mittelaabumine minister Hanno Pevkuriga.

"Vabariigi Valitsuse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt vabastab kantsleri ametist Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 96 lõike 1 alusel võib ministeeriumi kantsleri ennetähtaegselt teenistusest vabastada koostöö mittelaabumise tõttu."

Selle üldsõnalise lõiguga põhjendused sisuliselt piirduvadad. Milles ja miks koostöö ei laabunud, sellest pole dokumendis sõnagi.

Edasi on tehnokraatlik kirjeldus, millal Kuusk tööle tuli ja millal tal kuus kuud koostöötamist Pevkuriga täitus.

Kuuse viimane tööpäev kantslerina on 15. septembril. Algselt nimetati ta ametisse viieks aastaks, 1. septembrist 2024 kuni 31. augustini 2029.

Seaduse järgi ei tohi kantslerit esimese kuue kuu jooksul pärast ministri ja kantsleri koostöö algust ametist vabastada. Kuuse puhul täitus see tähtaeg mullu 2. märtsil.

Kuusele teatati ametist vabastamisest 9. septembril ministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu. Talle anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 10. septembriks. Kuusk kinnitas samal päeval, et on teatise ja ametist vabastamise eelnõuga tutvunud ning võtnud selle teadmiseks.

Kantslerile tuleb ametist vabastamisest üldjuhul vähemalt 30 kalendripäeva ette teatada. See oleks lõppenud 9. oktoobril. Kuuse puhul seda tähtaega ei järgita, sest tema viimane tööpäev on juba 15. septembril. Seetõttu makstakse talle hüvitist ka etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest.

Lisaks saab Kuusk hüvitisena ametiaja lõpuni jäänud kuude eest oma põhipalka, kuid seaduse järgi ei tohi selline hüvitis ületada kuue kuu põhipalka. Samuti makstakse talle hüvitist kasutamata aegumata põhipuhkuse eest. 15. septembri seisuga on Kuusel kasutamata 3,74 kalendripäeva puhkust.

Lisatud vabariigi valitsuse korralduse seletuskiri:

Varasemalt sama paragrahvi alusel vallandamistel on olnud tunduvalt pikemad selgitused

Juhtumiga saab tõmmata paralleeli 2019. aastal toimunud maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti vallandamisega. 

Lemetti pöördus tolleaegse maaeluministri Mart Järviku nõuniku Urmas Arumäe võimalike korruptsioonikahtlustuste pärast prokuratuuri poole. Valitsus vabastas Lemetti seejärel ministriga koostöö mittelaabumise põhjendusel ametist.

Samas oli Lemetti ametist vabastamise korral pikemad selgitused.

Minister Mart Järviku hinnangul ei laabunud koostöö kantsler Illar Lemettiga mitmel põhjustel.

"Ettepanek kantsleri ametist vabastamiseks koostöö mittelaabumise tõttu tuleneb erinevatest arusaamadest ministeeriumi aparaadi ja allasutuste (VTA, PRIA jt) rolli kohta riigivalitsemisel," selgitas toonane minister seletuskirjas.

Ta lisas, et toonase valitsusliidu üheks kõige olulisemaks prioriteediks oli riigireformi läbiviimine, mis eeldab ka riigiaparaadi senise tegevuse ümbermõtestamist ja kaasajastamist.

"Kahjuks ei ole osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast eesotsas kantsleriga ilmutanud soovi oma senise bürokraatliku ja sektorile vastanduva jäiga tööstiili muutmiseks. Selle kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning EL-i toetuste valdkonnas," seisab selgituses.

"Minu kui ministri koostöö kantsleriga hakkas mõranema alates sellest, kui otsustasin riigikontrolli auditi alusel maikuus viia läbi erakorralise auditi toiduohutuse valdkonna juhtimisel ja koordineerimisel esinenud puuduste väljaselgitamiseks ning mille põhjalikule läbiviimisele osutas kantsler selget vastuseisu, nimetades seda ametnike traumeerimiseks," tõi toonane minister põhjusena välja.

"Sellest ajast alates on koostöö mittelaabumine järjest süvenenud, mistõttu mina ministrina ei saa pidada praeguse MEM kantsleri ametis jätkamist võimalikuks," lisas minister.