Juuni teises pooles võiks selguda Euroopa Liidu juhtkohad

17. juunil kogunevad Brüsselis mitteametlikule tippkohtumisele Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid, et asuda kaaluma, kuidas jagada pärast europarlamendi valimisi EL-i juhtkohad.
Kui Euroopa Parlamendi valimised lõppevad pühapäeva, 9. juuni hilisõhtul, siis mitteametlik tippkohtumine toimub esmaspäeval, 17. juunil ning sellel teevad liidrid esimese kokkuvõtte valimistulemustest ja nende mõjust Euroopa Liidu juhtimisele. Tippkohtumise keskseks teemaks saab just uue viieaastase võimuperioodi juhtkohtade jaotus.
Juuni keskpaiga kohtumist peetakse 27.–28. juunil toimuva ametliku Euroopa Ülemkogu ettevalmistuseks. Ülemkogul peaks liidrid kinnitama oma otsuse, kellest saab järgmise perioodi Euroopa Komisjoni president, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Parlamendi president.
"Juhtkohad tuleb ülemkogul igal juhul paika panna, kuna liidrid ei soovi sel teemal initsiatiivi kaotada," selgitas üks eurokoridorides toimuvat tundev allikas ERR-ile.
Sellega viitas ta võimalusele, et kui riikide liidrid juuni lõpuks oma otsust ei tee, jääb teema lahtiseks selle ajani, kui juuli keskel koguneb Euroopa Parlamendi uus koosseis. Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt on EL-i juhtide paikapanek küll valitsusjuhtide pädevuses, kuid kui teema ülemkogu käest maha kukub, tekiks segadus, mis hakkaks õõnestama selle institutsiooni autoriteeti.
Euroopa Parlamendi esimesel plenaaristungil 16.–19. juulini valib parlamendi uus koosseis lähtuvalt riikide liidrite vahelisest kokkuleppest omale presidendi ja asepresidendid ning määrab komisjonide arvulise suuruse.
Kas samal istungjärgul juunis jõutakse ka Euroopa Komisjoni presidendi kinnitamiseni, ei ole veel selge. Kui mõnel varasemal korral on europarlamendi valimised peetud mais, on parlament jõudnud enne augusti suvepuhkust pidada kaks istungijärku ning siis ka Euroopa Komisjoni juhi ametisse kinnitanud, seekord on tõenäolisem, et see jääb siiski septembri keskel toimuvale istungile.
Liidrid teevad otsused häälteenamusega
Samas ei ole siiski alust arvata, et valitsusjuhid ei suuda juunis toimuval ülemkogul uut EL-i juhtnelikut paika panna, kuna otsused tehakse selles küsimuses vastavalt aluslepingutele kvalifitseeritud häälteenamusega. Seega ei ole ka võimalik, et mõni üksik riik saaks blokeerida Euroopa Komisjoni praeguse esimehe, sakslase Ursula von der Leyeni nimetamise teiseks ametiajaks. Ta on avaldanud soovi sel kohal jätkata.
Kvalifitseeritud häälteenamust kasutati ka Jean-Claude Junckeri valimisel Euroopa Komisjoni juhiks 2014. aastal, kui selle vastu olid Ungari peaminister Viktor Orban ja Ühendkuningriigi tollane peaminister David Cameron.
Eeldada võib ka von der Leyeni läbiminekut europarlamendis, kus praeguste küsitluste kohaselt saab suurima esindatuse paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP), mille esindaja on ka Saksa kristlike demokraatide liige von der Leyen. EPP peaks koos sotsiaaldemokraatide ja liberaalidega tagama endale europarlamendis komisjoni kinnitamiseks piisava enamuse.
Eeldatavasti jätkab Euroopa Parlamendi juhina selle praegune president, samuti EPP parteiperekonda kuuluv Malta poliitik Roberta Metsola, kuid kahe ülejäänud koha, mille täitmisel on mainitud ka Eesti peaministrit Kaja Kallast, saatus on seni lahtine. Ühele neist saab eeldatavasti liberaal (nagu on Kallas), teisele määratakse sotsiaaldemokraadist poliitik.
Kui Euroopa Parlament on Euroopa Komisjoni esimehe ametisse kinnitanud, mis suure tõenäosusega toimub septembri keskel, saab viimane esitada liikmesriikidele taotluse esitada oma kandidaat komisjoni volinike kohale. Kandidaatide esitamise järel tuleb komisjoni presidendil jagada ära valdkonnad volinike vahel, misjärel saavad need hakata valmistuma kuulamisteks Euroopa Parlamendi erialakomisjonis ning sellele järgnevaks hääletuseks. Kui kandidaadid on saanud heakskiidu Euroopa Parlamendi oma valdkonna komisjonilt, hääletab parlamendi täiskogu komisjoni koosseisu ametisse kinnitamise üle.
Kui aga mõni volinikukandidaat kuulamistel põrub, tähendaks see komisjoni täiskoosseisu hääletuse lükkumist järgmisse kuusse, mistõttu eeldatakse, et Euroopa Komisjon saab kõige varem tööle hakata 1. detsembril, kuid see võib lükkuda ka uude aastasse.