Von der Leyen tegi esmaspäeval, pärast kuid kestnud spekulatsioone, teatavaks valmisoleku hakata juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) esikandidaadiks. See annaks talle positsiooni, et saada ka teine ametiaeg Euroopa Liidu täitevvõimu juhtimisel, mida peetakse EL-i kõige mõjukamaks ametikohaks.

"Ma kandideerin teiseks ametiajaks. Olen väga tänulik CDU-le (Saksa Kristlikud Demokraadid), et mind esitati täna esikandidaadiks Euroopa Rahvaparteile. Maailm on täna täiesti teistsugune koht kui ta oli 2019. aastal. Oleme koos tulnud läbi paljust viimase viie aasta jooksul ja ma arvan, et on aus öelda, et oleme saavutanud rohkem kui oleksime suutnud ette kujutada," sõnas von der Leyen.

Endise liidukantsleri Angela Merkeli lähedast liitlast, kõigi neljas tema valitsuskabinetis töötanud von der Leyenit (65) võib pidada võimsaimaks komisjoni juhiks pärast Jacques Delors'i, Euroopa poliitika hiiglast, kes suri detsembris ja keda laialdaselt tunnustatakse bloki siseturu kujundamise eest, kirjutas väljaanne Politico teemat kommenteerides.

Ka veebiportaal EurActiv.com rõhutas, et ta suurendas oma esimese ametiaja jooksul drastiliselt EL-i võimupiire ja ambitsioone viimase nelja aasta jooksul.

Olles esimene naine sel ametikohal, juhtis von der Leyen EL-i läbi Covid-19 pandeemia, Suurbritannia ametliku lahkumise blokist ja Venemaa 2022. aastal alanud täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse, lisas uudisteagentuur Reuters. Von der Leyeni suutis Ukraina toetuseks saavutada seninägematu poliitilise ühtsuse, mis on tema seni suurim pärand, tõhutas EurActiv. Samuti otsustasid EL-i riikide juhid tema ametiajal mullu detsembris avada komisjoni soovitusel ühinemisläbirääkimised Ukrainaga.

Tema juhtimisel on EL alustanud suuri üleminekuid: rohelise ja digitaalse majanduse suunas, bloki julgeoleku ja kaitse ümbermõtestamist ning selle majandusliku julgeoleku tugevdamist. Paljud neist ülesannetest oleksid varem olnud mõeldamatud, alates ühisest suuremahulisest vaktsiinide hankimisest kuni relvatarnete rahastamise tabu murdmiseni.

Vaatamata tema vaieldamatule võimele raskustes otsustavalt tegutseda, on endise Saksa kaitseministri raudne juhtimisstiil seadnud ta mõnikord vastasseisu liikmesriikidega, mille toetust ta vajab teise ametiaja tagamiseks. Sellegipoolest saab ta tõenäoliselt Euroopa Ülemkogu heakskiidu. Seni on ainult Ungari olnud tema juhtimise suhtes avalikult kriitiline, märkis Politico.

Paljudel tundlikel teemadel, alates toetusest Iisraelile sõjas Palestiina terroriorganisatsiooni Hamas vastu kuni Hiina-poliitikani, tegi von der Leyen otsuseid liikmesriikidega konsulteerimata, põhjustades EL-i diplomaatide ja tema enda juhitud komisjoni volinike pahameele, kes olid sunnitud presidenti järgima.

Von der Leyen alustaks teist ametiaega ajal, mil Euroopa keskendub oma julgeoleku tugevdamisele, Venemaa jätkab sõda oma piiridel ja terendab võimalus, et USA endine president Donald Trumpi naaseb Valgesse Majja.

Von der Leyen, kes on olnud aktiivne Ukraina toetaja ning pingutanud Kiievile liikmesriikide toetuse tagamisel, ütles nädalavahetusel Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil, et komisjon esitab peagi EL-i kaitsestrateegia ettepaneku, mille eesmärk on soodustada suuremaid ja tõhusamaid kulutusi ühishangete ja kokkulepetega, et tagada sõjatööstusele varususe ja moona tootmisel prognoositavus.

Riikide heakskiit tuleks lihtsamalt kui Euroopa Parlamendi oma 

Kui Euroopa Parlament saab 9. juunil ära valitud, kogunevad liikmesriikide liidrid valimiste tulemusi mitteametlikult arutama 17. juunil ning ametlik Euroopa Ülemkogu toimub 27.–28. juunil. Seal lepitakse eeldatavasti kokku, kellest saavad Euroopa Komisjoni ja Parlamendi president, ülemkogu alaline eesistuja ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja, kes ühtlasi on ka komisjoni asepresident. Parlamendi ja komisjoni juhi peab heaks kiitma ka Euroopa Parlamendi täiskogu.

Väljaanne EurActiv.com märkis esmaspäeval, et mõned riigijuhid nagu Soome peaminister Petteri Orpo, Rootsi Ulf Kristersson, Läti Evika Silina, Leedu peaminister Ingrida Šimonyte ja Hispaania peaminister Pedro Sánchez, on juba öelnud, et toetavad tema kandidatuuri.

Politico märkis, et kui liikmesriikide liidrite heakskiidu saamisega von der Leyenil ilmselt probleeme ei teki, siis Euroopa Parlamendi toetuse tagamine võib muutuda keeruliseks.

Kui tavapäraselt lepivad kolme peavoolu poliitilise perekonna - konservatiivse EPP, sotsialistide ja liberaalide - esindajad EL-i juhtkohtade jaotuses omavahel kokku ning see tagab ka kandidatuuride läbimineku Euroopa Parlamendis, siis tänavu oodatakse äärmuslike poliitiliste jõudude suurt tõusu ning nende kolme saadikurühma häältest ei pruugi jätkuda.

Analüütikud on välja toonud, et juba 2019. aastal läks von der Leyen europarlamendis läbi ainult üheksa-häälelise varuga: ta sai 383 häält, kui miinimumnõue oli 374 häält. 

Von der Leyen peab järgima kampaaniareegleid

Kuni uuesti ametisse saamiseni peab von der Leyen kõndima õrnal jääl, märkis Politico. Kui ta märtsis EPP esikandidaadiks (nn. Spitzenkandidat) kinnitatakse, on ta esimene ametisolev komisjoni president, kes kandideerib uueks ametiajaks Spitzenkandidatina pärast seda, kui süsteem esmakordselt 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kasutusele võeti.

See tähendab, et ta peab komisjoni liikmeks jäädes järgima reegleid, mis reguleerivad EL-i ametnike käitumist valimiskampaania ajal. Vastavalt jaanuaris kehtestatud volinike kampaaniareeglitele, mille initsieeris von der Leyen ise, peab ta kandideerimiseks looma eraldi sotsiaalmeediakontod, selgelt eristama volinikuna ja kandidaadina tehtud avaldusi ning ei saa kasutada komisjoni ressursse kampaania eesmärkidel. Ta peab seda kõike tegema, jätkates samal ajal oma igapäevatööd Euroopa Komisjoni juhina.

Kallasest võib saada von der Leyeni konkurent

Ursula von der Leyeni konkurendiks Euroopa liberaalide erakonnas võib saada Kaja Kallas, kes küll Euroopa Parlamendi valimistel osalemas ei ole. Kallas ütles pühapäeval ERR-ile, et midagi imelikku selles poleks.

"Selles mõttes see Spitzenkandidaat on ju puhtalt Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Aga selge on see, et liberaalidel ei ole võimalust seda Euroopa Komisjoni presidendi kohta saada, arvestades meie väiksust Euroopas. See on lihtsalt neljaks debatiks ja selleks, et aidata neid erakondi üle Euroopa," rääkis Kallas.

Küll aga pole Kallas veel kindel, kas peaks üldse pakkumise vastu võtma.

"Eesti seisukohast on positiivne see, et tõesti, Eesti on osake Euroopast ka Lääne-Euroopa jaoks, kus leitakse, et mina olen see nägu, kes võiks aidata nende tulemust parandada nendes riikides. Aga ma tean, et teie Eestis lööksite mind selle eest risti ja see on see põhiline kalkulatsioon," ütles Kallas.

Väljaandes Politico europarlamendi tegemisi ja valimisi kajastava ajakirjaniku Eddy Waxi sõnul on Kallase võimalused esikandidaadiks saada head.

"Tulles liberaalsete erakondade poliitilisest perekonnast, on tal suurem tõenäosus saada esikandidaadiks kui teistel, sest liberaalid moodustavad ilmselt pigem meeskonna kui valivad ühe. Või siis valivad ühe esikandidaadi ja kaks teda toetavat inimest," kommenteeris Wax.