Kui von der Leyen saab nädala pärast 720-liikmelises europarlamendis koosseisu enamuse toetuse, võib ta asuda moodustama uut Euroopa Komisjoni koosseisu, mille üheks liikmeks saab ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks esitatud Kaja Kallas. Kõrge esindaja on EL-i lepingute kohaselt ka Euroopa Komisjoni asepresident.

Väljaanne Politico teatas neljapäeval europarlamendi poliitiliste jõudude kokkuleppest korraldada von der Leyeni teise ametiaja hääletus juba 18. juulil kell 13 (kell 14 Eesti aja järgi). Salajasuse tagamiseks pabersedelitega toimuva hääletuse tulemused peaksid selguma Eesti aja järgi kella 15.30 paiku.

Pärast von der Leyeni eeldatavat heaks kiitmist on oodata tema ettepanekut riikidele esitada oma kandidaadid komisjoni volinike kohtadele.

Eelmisel korral viis aastat tagasi palus von der Leyen liikmesriikidel esitada kaks kandidaati, nii mees- kui naispoliitiku, mille tulemusena moodustati seni kõige suurema naiste osakaaluga Euroopa Komisjoni koosseis. Praegu pole teada, kui pika tähtaja komisjoni president riikidele oma volinikukandidaatide esitamiseks annab. Mitmed riigid on oma kandidaadid juba ära valinud.

Pärast kandidaatide selgumist peaks komisjoni president otsustama, kuidas ta jagab nende vahel töövaldkonnad ja keda ta näeks komisjoni asepresidentidena. Viis aastat tagasi toimunud portfellide jagamisel said lisaks hispaanlasest kõrgele esindajale laiemaid valdkondi kureerivateks asepresidentideks Taani, Läti, Slovakkia, Horvaatia, Kreeka ehk väiksemate riikide esindajad. Olulised sisuportfellid said aga endale suurriikide poliitikud nagu prantslane Thierry Breton siseturuvolinikuks, itaallane Paolo Gentiloni majandusküsimuste volinikuks, poolakas Janusz Wojciechowski põllumajandusvolinikuks. Von der Leyen ise oli enne komisjoni juhiks saamist pikaajaline Saksa valitsuse liige.

Pärast volinikukandidaatide vahel portfellide jagamist saavad need alustada valmistumist europarlamendi kuulamisteks. Need toimuvad Euroopa Parlamendi vastava valdkonna komisjonis, misjärel komisjon ka hääletab, millise hinnangu ta volinikukandidaadile annab.

Euroopa Parlamendi täiskogu volinikukandidaate ühekaupa ei hääleta, vaid hindab kogu koosseisu sobivust ühekorraga. Aga kui mõni kandidaat saab oma parlamendikomisjonist negatiivse hinnangu, siis ei pandagi Euroopa Komisjoni koosseisu parlamendis hääletusele, vaid komisjoni president palub vastaval riigil esitada uus kandidaat, kes peab samuti läbima kuulamised.

Praegu veel ametis olev Ursula von der Leyeni juhitav komisjon alustas tööd 2019. aasta 1. detsembril ning seda just seetõttu, et kolm volinikukandidaati ei saanud parlamendi heakskiitu ja neid esitanud riigid pidid leidma uued kandidaadid.

Juuni alguses valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis alustab oma esimest täiskogu istungit teisipäeval, 16. juulil parlamendi esimehe valimisega. Sellele kohale on ainsaks kandidaadiks eelmise koosseisu lõpuaastatel parlamenti juhtinud Euroopa Rahvapartei poliitrühma kuuluv Malta poliitik Roberta Metsola.

Pärast parlamendi presidendi valimist valitakse 14 asepresidenti ja viis kvestorit, kes moodustavad koos parlamendi presidendiga parlamendi juhatuse.

Nendele valimistele järgneb neljapäeva hommikul von der Leyeni pöördumine europarlamendi täiskogule, debatt ning seejärel hääletus.

Kui Euroopa Parlament pärast augustit suvepuhkuselt naaseb, saab septembri teisel nädalal alustada ka juba kandidaatide kuulamistega ning arvestades seda, et oktoobris on parlamendil kaks töösessiooni, võib reaalselt võimalik olla, et komisjoni täiskoosseis pannakse hääletusele juba oktoobri teisel plenaaristungil, mis toimub 21.-24. oktoobrini.

Euroopa Komisjoni kui Euroopa Liidu keskse juhtorgani töölehakkamist võimalikult vara peetakse oluliseks arvestades rahvusvaheliselt ärevat olukorda, mille on kaasa toonud Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning 5. novembril peetavad Ameerika Ühendriikide presidendivalimised.

Euroopa Parlament ei ole kunagi ühtegi komisjoni presidendi kandidaati tagasi lükanud, aga 2019. aastal sai von der Leyen ainult üheksa häält rohkem, kui kinnitamiseks vaja oli.

Kui parlament peaks siiski komisjoni juhi kandidaadi maha hääletama, teeb parlamendi esimees Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale ettepaneku esitada uus kandidaat. Pole siiski välistatud, et riikide liidritest koosneva ülemkogu võiks esitada ka sama kandidaadi uuesti.

Von der Leyenit peaks toetama tema enda EPP fraktsioon, millel on 720-liikmelises parlamendis 188 kohta, aga ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon, millel on 136 kohta ja liberaalide fraktsioon Uuenev Euroopa 77 saadikuga.

Ehkki nende kolme fraktsiooni suurus annb kokku 401 kohta, on arvatud, et umbes kümnendik nende fraktsioonide saadikutest ei pruugi von der Leyenit toetada ja see võib ohtu seada läbiminekuks vajaliku 361 hääle kokku saamise. Seetõttu on von der Leyen küsinud toetust ka 78-liikmeliselt Euroopa Konservatiivide ja Reformistide saadikurühmast ja Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonist, kus on 53 saadikut.