Statistikaameti sotsiaalstatistika analüütiku Liina Kuusiku sõnul oli esimeses kvartalis nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv pisut üle 609 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel.

Vabad ametikohad moodustasid ametikohtade koguarvust 1,58 protsenti ning neid oli kõige rohkem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, avaliku halduse ja riigikaitse ja hariduse tegevusaladel.

Kõikidest vabadest ametikohtadest 40 protsenti olid avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avalikus halduses ja riigikaitses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning veonduses ja laonduses, madalaim aga muudes teenindavates tegevustes ja põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (74,2 protsenti), sealhulgas Tallinnas (65,8), järgnesid Tartumaa (7,3) ja Järvamaa (3,3). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Järvamaal ja Viljandimaal, madalaim aga Hiiumaal ja Põlvamaal.

Esimeses kvartalis võeti tööle 38 433 ja töölt lahkus 39 753 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta esimese kvartaliga võrreldes kaheksa protsenti.

Tööle võtsid enim töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi, ning haldus- ja abitegevustega tegelevad asutused. Töölt lahkunud inimeste arvu poolest tõusid kõige rohkem esile aga hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi, töötleva tööstuse ja ehitusega tegelevad asutused.

Tööandja algatusel lahkus ametist 6485 töötajat ja see moodustas 16 protsenti kõigist töölt lahkunutest.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.