Lapsevanemad on ikka mures ohtude pärast, mis lapsi varitsevad, ning tihti löövad üksikjuhtumid lõkkele hirmu kõigi laste pärast.

Ajendatuna ühest kogukonnas levinud narkoloost pöördus nii ka minu poole tuttav lapsevanem, kes oli mures oma algklassis käiva poja ja tema kaaslaste pärast. Otsiti koolitajat, kes hariks lapsi narkootikumide ohtudest. See soov kerkib ettearvatava regulaarsusega koolides üle Eesti, mistõttu on vaja harida hoopis täiskasvanuid narkokoolituste ohtudest.

Uimastiennetus on keeruline väljakutse, kus meie heausklik tegutsemine ja intuitiivselt mõistetavad lahendused pahatihti hoopis võimendavad probleemi.

On oluline mõista, et vaid üksikutel lastel on narkootikumidega kokkupuudet. Ülekaalukalt levinumat narkootikumi, kanepit on tarvitanud vaid väike vähemus ning seegi osakaal on viimastel aastatel langenud. 11-aastastest pole 99 protsenti kanepit kunagi proovinud, 15-aastastest 87 protsenti. Tarvitanute osakaal kasvab küll oluliselt hilises teismeeas ning noorte täiskasvanute seas.

Noorematele lastele on haridus narkootikumide ohtudest tihtipeale hoopis esimene kord narkootikumidest põhjalikumalt mõelda, mis ühtäkki teemat normaliseerib ja uudishimu tekitab. Kui veel mõtlematult loopida mõisteid nagu "mõnuaine", siis võib narkoharidus muuta uimastid päris ahvatlevaks.

Eriti murelik peaks olema, kui varem sõltuvusega kimpus olnud inimesi tuuakse õpilastele esinema. Tema raju kogemus võiks ju hirmutada lapsi uimasteid vältima? Tihtipeale pakuvad need lood aga hoopis põnevust ja tahtmatult ka praktilisi näpunäiteid uudishimulikele.

Teismeliste puhul ei tasu ülehinnata nende kokkupuudet erinevate uimastitega ning tormata neid kergekäeliselt koolitama. Pealegi on teismeea arengule iseloomulik vastanduda täiskasvanutega ning kahelda ametlike autoriteetide sõnumites. Sel põhjusel võivad uimastiohtudega hirmutavad koolitused noori taaskord lükata hoopis tarbimise poole.

Meil on inimestena intuitiivne usk, et laste harimine võiks neid kaitsta. Kahjuks on pikk joru teadusuuringuid, mis näitavad, kuidas sellised heausksed lähenemised on aastakümneid noorte uimastitarvitamist pigem kasvatanud.

Üldine narkootikumide alane haridus lastele võiks piirduda kooli õppekava sisuga. Murelikud lapsevanemad saavad otsida juhiseid Tervise Arengu Instituudi portaalist tarkvanem.ee. Riskirühma kuuluvaid lapsi peaks aga toetama individuaalselt pere, kooli, omavalitsuse ning vajadusel ka tervishoiu ja politsei koostöös.

Peamine uimastiennetus käib uimastitest suuresti rääkimata. Keskne on luua turvaline kooli- ja kodukeskkond, kus lapsel-noorel on head suhted täiskasvanutega. Eestis on koolidele siinkohal end kõige paremini tõestanud ennetusprogrammid nagu VEPA käitumisoskuste mäng ja kiusamisvaba kooli programm. Lastevanematele vanemlusprogrammid imelised aastad ja Gordoni perekool.

Positiivsed suhted vähendavad ohtu uimastite kuritarvitamiseks. Mõõdukas ja toetav vanemlik järelevalve aitab hilisemaks lükata esimesi kogemusi uimastitega, mis algavad üldjuhul alkoholist või nikotiinitoodetest. Hilisem esmatarvitamine tähendab ka oluliselt madalamaid riskide kuritarvitamiseks.

Uimastite teemalised koolitused tasub hoida õpetajatele ja lapsevanematele, kuid fookuseks olgu see, mida nemad saavad teha uimastitarvitamise ennetamiseks ja kuidas kahtluse korral konstruktiivselt sekkuda. Selle toetamiseks peavad koolis olema paigas selged reeglid ja sammud sekkumiseks, millest ka kogu kollektiiv kinni peab ning millest vanemad on vähemasti teadlikud. Kasulikud juhendmaterjalid koolidele on koondatud terviseinfo.ee portaali.