2023. aastal sai politsei tähelepanelikelt kodanikelt mitu sarnast vihjet kahtlasest pakikesest või selle peitjast. See juhatas uurijad viimaste aastate ühe suurima narkoäri skeemini Tartus, mille tõestatud tulu oli 250 000 eurot, aga mis joonistas erakordselt detailselt lahti kaasaegse uimastiäri.

"Nüüd saame aru, kui kasutajamugavaks kogu see narkootikumide tellimine on tehtud, ja tegelikult me peame nende probleemidega nüüd tegelema," sõnas Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ingmar Laas.

"Täna me oskame selle vastu võidelda, nii et me ei koba pimeduses. See on meie jaoks kõige olulisem, et me saame aru, kuidas süsteem töötab," ütles Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman.

Pisikese narkoimpeeriumi peaarhitekt oli Ukrainas täiemahulise sõja puhkemise järel Eestisse saabunud 24-aastane Mykita, keda kutsuti operaatoriks, ja juba varem Ukrainast siia emigreerunud 34-aastane Ivan, kes tegutses kullerina.

Tartus tegutsenud peategelased teadaolevalt omavahel kokku ei puutunud ja nende suhtlus käis ainult läbi Telegrami rakenduse. Ühise töö tulemusel laotati üle linna erinevatesse kohtadesse klientidele müümiseks aineid alates kanepist ja amfetamiinist lõpetades MDMA ja nitaseeniga. Tavainimeste teadmata sai Tartust justkui narkootikumide iseteeninduspood.

"Kui harilikult varem on narkootikumide ostmine olnud kuskil pimedas tänavanurgal kellegi kahtlase isikuga kokkusaamine, siis nüüd see käib täiesti avalikus ruumis, päise päeva ajal väga kiirelt. Valik on väga suur, sisuliselt ongi tegemist e-poega," kirjeldas Laas.

Detailne sissevaade varjatud maailma

Mykita ja Ivan tunnistasid skeemi pärast tabamist üles ja mõisteti käesoleva aasta alguses kokkuleppe korras süüdi. Nende ülestunnistused ja põhjalik jälgimine annab detailse sissevaate muidu varjatud maailma.

Mykita peamine roll oli narkoainete tellimine välismaalt ja suhtlus klientidega.

"Temal olid kontaktid Lätis, Hollandis ja nii edasi. Tema tellis suurtes kogustes narkootilist ainet – erinevat kokaiini, amfetamiini, kanepit, ecstasy tablette, nitaseeni. Mida iganes, suurtes kogustes. See kaup liikus postipakkide kaudu," rääkis Vosman.

Kui Mykita tegeles sisuliselt kontoritöö ja organiseerimisega, siis Ivan töötas n-ö põllul ja võttis Mykita tellitud narkootikumid Tartus Jaamamõisa Selveri pakiautomaadist välja.

Turvakaamerad fikseerisid 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses kümneid kordi, kuidas kuller Ivan võttis kapist välja pealtnäha igati tavalise pappkarbi. Ta ei kasutanud mingit konspiratsiooni ega varjamist. Sageli hüppas ebaseadusliku laadungiga läbi toidupoest, ostis endale söögipoolist ja liikus siis edasi.

"Kui nahaalselt kõigepealt Ivan läheb ja võtab postipakist või automaadist välja paki, kõnnib sellega ringi, minu meelest seal Selveris ka, need on üsna suured pakid. Väga selgelt kõnnib sellega vabalt ringi. Ta võiks ju mõelda, et politsei võib iga aeg tulla ja ta tegelikult seisab, pakk käes, narkoaine keset Tartu linna kuskil kaubanduskeskuses," rääkis Vosman.

"Seal ongi tekkinud võltsenesekindlus. Kuna nimed on justkui varjatud ja nad arvavad, et nende isikuid ei teata ja postisaadetise vastuvõtmisel mingisugust dokumenti ju näitama ei pea, siis ongi tekkinud selline võltsenesekindlus, et keegi nendeni ei jõua," kommenteeris Laas.

"Sai selle paki kätte, tegi pildi, et on paki kätte saanud ja saatis selle Mykitale. Edasi kõndis Ivan selle pakiga enda koju. Ta elas Tartu kesklinnas üürikorteris üksinda ja põhimõtteliselt asus seda narkootilist ainet, mille ta oli toonud just postipakis, väikestesse kogustesse pakendama. Näiteks pakendikeskusest ostis ta kilekotte, ostis kuskilt magneteid ja siis valmistas ette väikeseid pisikesi koguseid poole grammi kuni kolme grammi kaupa," kirjeldas Vosman.

Narkootikume jäeti ka laste mänguväljakule

Ümberpakendatud narkootikume laotas Ivan pidevalt üle linna avalikesse kohtadesse laiali, jättes neid näiteks magnetiga prügikasti külge, aga ka kleepides teibiga Tartu kiirabi hoone aknapleki alla.

Just nende pakikeste külvamist märkasid tähelepanelikud kodanikud, kes teatasid politseile. Jälitustegevuse käigus fikseeris politsei erinevaid kohti ülikoolilinna käidavates kohtades – alates riigikohtu taga oleva trepi käepideme torust kuni kesklinna põõsasteni, kuhu igale poole poetas Ivan ühe- kuni kahegrammise pakikese.

"Põõsaid ja erinevaid kohti linnaruumis kasutati selleks, et sinna narkootilist ainet jätta, et sellele saaks järele tulla tarbija, kes narkootilist ainet soovib osta," lisas Laas.

"Tegi pildi. Kui ta selle pildi tegi, siis automaatselt mingisuguse rakendusega ta saatis selle Mykitale, et seal koordinaatidel on sellises koguses see aine. Ja nii ta oma päevi mööda saatis. Iga pakendi eest, mille ta niinimetatud põllule jättis, ta sai viis eurot. Tema kuuteenistus oli umbes kuni 3000 eurot," selgitas Vosman.

Kogused olid suured ja seega ka nende võõrastesse kätesse sattumine võinuks olla eluohtlik. Muu hulgas peideti kraami ka kommipaberite sisse ja näiteks laste mänguväljaku pingi alla jäeti kundesid ootama metamfetamiini pakike.

"Näiteks võtame üliohtliku aine protontiaseen. Me räägime suurest kogusest. Suur kogus on see, millisest grammi hetkest on võimalik tekitada 10 inimesele joove. Protonitaseeni puhul on see näiteks 0,00036 grammi. Mõelge ise, kui väikest doosi on vaja, et saada surmav üledoos. Kui, hüpoteetiliselt, see pakendadagi kommipaberisse, jätta mänguväljakule maha, mille laps leiab ja endale sisse sööb, siis tagajärg on väga-väga-väga kurb," rääkis Vosman.

Sotsiaalmeedias meelitatakse ostjaid soodus- ja loosikampaaniatega

Samal ajal kui Ivan laotas Tartu peale päevas keskmiselt 20 pakki, tegeles Mykita müügiga. Selleks lõi ta suhtlusrakenduses Telegram grupi nimega 420SHOP, mis USA slängis viitab kanepi tarvitamisele kell 4.20 pärastlõunal.

Uskudes, et Telegrami varjunimedega on tegelik isik varjatud, käis nii müüja kui ka ostjate poolel aktiivne tegevus. Mykita kiitis oma kraami puhtust ja kangust, aga korraldas ka turundust. Näiteks toimusid loosikampaaniad, mille käigus sai võita tasuta amfetamiini, kanepit ja muud, või kutsus liikmeid gruppi narkohuvilisi sõpru lisama ja tegi sooduskampaaniat krüptos maksmise eest.

"Kahjuks selline suund on jõudmas sinna, et võetakse üle tavalisi turundusnippe. Ma isegi ütleks, et üritatakse teha seda teenust hästi kasutajasõbralikuks ja siis üritatakse ka kliente meelitada erinevate kampaaniate või näiteks tagasisidestamise võimalusega," tõdes Ingmar Laas.

"Kui alguses see Telegrami grupp oli kasutajate poolest üsna väike – võib-olla 200 kasutajat –, siis mingil hetkel oli seal juba umbes 1000, nii et tegelikult enam ei saanud rääkida ka mingisugusest suletud grupist. /.../ Politsei tegelikult täna teab, kes seal on. Päris kurb on, kui vaadata, et ka mõni võib-olla tuntud või väga prestiižsel ametikohal töötav inimene," rääkis Rain Vosman.

1000 liikmega grupiga saab liituda sõbralt sõbrale leviva lingi kaudu. Suhtlus käib kas vene või inglise keeles ja vahepeal loeb operaator klientidele isegi moraali, et nad mõtleks enne narkootikumide tarbimist oma peaga ja et kauplus ei vastuta klientide tervise eest.

Politsei on jälginud tegevust ligi aasta ning kaardistanud nii kliente kui ka müüjaid, tehes muu hulgas ka mitu kontrollostu. Kuigi maksta saab ka ülekandega, siis soositakse krüptovaluutat, mille liikumine on raskemini jälitatav.

"See tegelikult ongi põhiline maksmismeetod tänapäeval. Siin, konkreetses kriminaalasjas oli võimalik kanda ka pangakontodele, mis olid nii-öelda neljandate isikute, asjasse üldse mitte puutuvate isikute pangakontod, kes olid mingil hetkel kas ise vabatahtlikult andnud, müünud või olid nende kontod kuidagi varastatud," selgitas Laas.

"Ja kui ma olin oma rahakande teinud aine eest, siis saadeti mulle koordinaadid. Sain need koordinaadid, läksin, vaatasin, kus aine on, nendel koordinaatidel otsisin üles. Kui olin selle kätte saanud, siis ma sain ka sealtsamast eraldi lingilt tagasiside anda teistele, kui hästi see teenus töötas," kirjeldas Vosman.

Kui tavaliselt oli tegemist grammiste kogustega, siis tõestas politsei katseost, et eritellimusel sai ka näiteks paarkümmend grammi.

Kõige tavapärasem skeem

Maksu- ja tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa kinnitas, et postiga tellimine, veebigrupis turustamine ja maastikumäng ongi täna kõige tüüpilisem. Enam ei ole vaja keerukaid peidikuid smugeldamiseks ega nurga peal jõlkuvaid diilereid. Pealtnäha suuremahuline töö tehakse ühe või kahe inimesega.

"Praegu on väga palju isikuid, kes üksi tegelevad. Meil on hästi hea näide eelmise aasta kevadest, kus gümnaasiumi viimase klassi õpilane samamoodi tellis Hollandist endale narkootilisi aineid ja siis ta läbi Telegrami grupi müüs. Ta tekitas endale sinna või tegi endale nii-öelda poe ja seal ta müüs. Kui me tegime tema juures läbiotsimist, siis leidsime umbes 35 000 eurot sularaha ja selle aja jooksul oli soetanud ta endale väga viisaka sõiduauto. /.../ Täna on võimalik narkootiliste ainetega teenida väga-väga palju raha," rääkis Koppelmaa.

Ühelt poolt on üllatav, kui lihtne on 1000-liikmelises sotsiaalmeediagrupis narkootikume müüa ilma, et keegi kuskile ebaseaduslikust tegevusest teavitaks. Teisalt on ka välismaalt lihtne suurtes kogustes narkootikume tellida ilma, et häirekellad tööle hakkaks.

"Meil on võimalik täna postipakke tellida anonüümselt ja kellegi kolmanda inimese nimele. Täpselt sedasama tegid ka ka tegelased seal SHOP420 grupis, nii et kindlasti selline olukord täna soodustab narkokurjategijate tegevust," märkis Vosman.

"See saadetiste saatmine riikide vahel on tehtud päris lihtsaks. Tegelikult ju ilma ennast näiteks ID-kaardi või muu võimalusega tuvastamata on võimalik neid saadetisi riikide vahel saata. See on loonud, mulle tundub, võimaluse selliseks saadetiste põhiseks narkoäriks," tõdes Laas.

"Nad täna tellivadki pakke kõnekaartidele. Iga paki jaoks võib-olla ostetakse eraldi kõnekaart, mõeldakse välja isikute nimesid või siis valitakse välja isiku nimed, mida on meil sadu, näiteks Tamm või Kask. Siis ongi see mass nii suur, et /.../ põhimõtteliselt me otsime mõnikord nagu nõela heinakuhjast," rääkis Koppelmaa.

MTA-l on meetodid kahtlaste pakkide tuvastamiseks

Kuna pole mõeldav kõiki pakke kontrollida, siis on maksu- ja tolliametil oma läbiproovitud meetodid kahtlaste pakkide tuvastamiseks.

"Meetodid on erinevad. Täna alustame sellest, et massandmete töötlemisel on välja mõeldud riskimudelid, see valib välja mingi X arv pakke ja siis neid kontrollitakse läbivalgustusseadmega. Siis on meil kindlasti ka teenistuskoerad, kes samamoodi on abiks päris tihti. Ja meil on erinevad spektomeetrid, millega ise tuvastame ained. Ja kindlasti on üks oluline argument ka ametniku enda valik ja kuidas ta vaatab selle saadetise peale, et seal on midagi valesti," loetles Koppelmaa.

"Ja meie eesmärk ei ole takistada suure postipaki liikumist. Me peame arvestama ka kullerettevõtete ärilise eesmärgiga. Kui ma hakkaks nüüd kõiki pakke kontrollima, siis isikud saaks pakid kätte võib-olla nelja-viie kuu pärast," lisas ta.

Aastas alustatakse postisaadetiste kontrolli alusel üle 100 kriminaal- ja paarisaja väärteomenetluse.

2024. aasta alguses kontrollis toll ka Tartu narkoärikate postipakki, kus sees suur kogus uimasteid. Selleks ajaks oli uurimisasutustel juba pilt selge ja mehed peeti kinni. Mykita kodust leiti mitmeid võõraste nimedega pangakaarte, ohtralt telefonide SIM-kaarte ja kümnetes tuhandetes eurodes sularaha. Ivani üüripinnalt leiti rohkelt narkootilisi aineid.

Politsei suutis tõendada veerand miljoni eurost kriminaalset tulu. Mehed tunnistasid end süüdi ja läksid kokkuleppele – operaator mõisteti kuueks aastaks vangi, kuller sai viis aastat.

"Ükskõik, mida sa välja mõtled, siis me saame teada ja tuleme järele, tuleme kuritegijatele järele. See ei ole küsimus, kas, vaid see on küsimus, millal," kinnitas Vosman.

Kui SHOP420 Tartus kinni pandi, hakkas tööle teine sarnane ja veel suurem Telegrami grupp, mille ninamehed ka kinni peeti ja peaks lähiajal kohtusse jõudma.