Kui 2020. aastal oli Eestis uimastite üledoosidest põhjustatud surmasid 31 ja 2021. aastal 39, siis 2022. aastal registreeriti juba 80 sellist surma. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul on üledoosi tõttu elu kaotanud 90 inimest.

Nn keskmist tarvitajat pole olemas, sest probleem ei levi vaid ühe sihtgrupi sees ja see hõlmab igas vanuses, soost ja ainete eelistusega inimesi.

Sel aastal on üheksa kuu jooksul surnud 90 inimest ja neist 75 veres leiti nii illegaalseid kui ka ravis kasutatavaid opioide, neist 50-l oli ülikangeid nitaseene. 48 puhul leiti verest retseptiga hangitavad rahustid, uinutid ja valuvaigistid.

Valdav osa ehk 72 üledoosisurma on põhjustatud mitme uimasti kombinatsioonist ehk segatarvitamisest. Segatarvitamise juures ei saa verest leitud mitme aine põhjal täie kindlusega öelda, milline konkreetne aine neist just surma põhjustas.

Narkosurm tabas 17- kuni 78-aastasi, neist kümme oli vanuses 17 kuni 24. Keskmine vanus on 37,3. Kolmveerand neist 90 on mehed.

Kõige populaarsem narkootikum on meil kanep. Eelmisel aastal läbi viidud pealinna reovee uuringu järgi oli kanepi kogus reovees kõigist teistest narkootikumidest peajagu üle. Kanepile järgneb kokaiin. Sarnase ergutava mõjuga on kolmandal kohal amfetamiin, tänavanimega ants, spiid või näff. Sellest vähem leiti reoveest metamfetamiini, teise nimega met, mis on amfetamiinist tugevam. Ka MDMA ehk komm või jupp on reoveest olulisel määral leitav.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris tegelikkust.

Olukord uimastiturul on Eestis viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud. Tarvitaja pole enam ammu üksnes süstal veenis kurjategija, kes uue doosi saamiseks oma perekonna tagant varastab. Iga neljas täiskasvanu ja iga kolmas noor on vähemalt korra elus proovinud mõnda narkootikumi. Tarvitaja võib olla nii ülikonnas edukas äriinimene kui ka hoolas lapsevanem.

"Mitte miski ei erista tarvitajad. Need võivad olla meie lapsed, meie koolikaaslased, töökaaslased, vanemad, vanavanemad. Seda võib-olla natukene vähem, aga seal mingit majanduslikku erisust ei ole selle osas, kes võib tarvitada ja kes mitte," rääkis kahjude vähendaja, ööhaldjas Marit Oja.

Klausi kogemus keelatud ainetega pole seega midagi ebatavalist. "Nagu ikka, klassika: tubakas, alkohol. Edasi millalgi lisandus kanep, siis juba täisealisena tulid juurde igasugused peokiirendid – amfetamiin, kokaiin. Mitte alati muidugi, aga jah. Ja siis mingi aeg hiljem lisandusid ka raskemad psühhedeelikumid – LSD, seened, ketamiin, MDMA," loetles "Aktuaalses kaameras" anonüümseks jäänud Klaus.

30. eluaastates Klaus on üle kümne aasta karjääri teinud infotehnoloogia ettevõttes, ta töötab tootearendajana ning on sportliku eluviisiga. Kesksel kohal mehe elus on trenn, tervislik toitumine ja pereelu. Selle kõige kõrval on Klausil ka teine maailm: uimastid ja sajad peokaaslased. Peod võivad vabalt venida ka nädalapikkuseks, kuid selleks tuleb aineid doseerida õiges järjestuses.

"Kõigepealt seened, siis LSD, siis MDMA veel peale, võib-olla natuke kanepit ka otsa. See on juba päris pikk, aga siis jälle vahepeal tukud ja siis võib-olla on mõned kiirendid, võib-olla veidi alkoholi, aga pigem vähe, alkohol kusjuures on tänu neile ainetele väga väheseks jäänud või üldse ära kadunud. Siis lisad, võib-olla tõstad koguseid, et järgmistel päevadel oleks huvitavam," kirjeldas Klaus.

Oma kogemust hindab Klaus teiste piduliste seas keskmisest pisut intensiivsemaks, kuid leidub ka temast hulga suurema kogemustepagasiga tarvitajaid.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist Mikk Oja kinnitas, et viimase kümne aasta jooksul on tarvitajate arv tõusnud. Keskne probleem on tema sõnul meelemürkide omavahelises segamises, mis võib lõppeda surmaga.

"Võib-olla selline peamine reegel, mida võiks meelde jätta, on teha endale selgeks, mis uimastid on depressandid. Näiteks depressandid on meil legaalsetest uimastitest alkohol, meil depressandid on erinevad näiteks rahustid, uinutid, opioidvaluvaigistid. Näiteks GHB ehk korgijook, ketamiin kuulub sinna alla. Need on sellised depressandiefektiga uimastid ja nende omavahel koostarvitamine on kõige ohtlikum asi, mida üldse teha," selgitas Mikk Oja.

Enamasti narkootikumide kasutaja aga ei teagi, mida tema uimastid sisaldavad ning päris puhast kraami on Mikk Oja hinnangul pea võimatu leida.

Selliseid olukordi, kus narkootikumide segamise tõttu on kellegi elu ohus, on ette tulnud ka Klausil. Kuigi kangete illegaalsete opioidega ta tegemist teha ei taha, on tal nendega kogemus tõenäoliselt olemas.

"Väga vabalt võib olla, et on sattunud kuhugi mingi teiste asjade sisse. Nagu ikka, sa ei tea, mida kuhugi segatud on ja kes teab, võib-olla mõned halvemad kogemused võivad olla nendega üldse seotud, aga sinnani ma ei ole julgenud tegelikult minna ja ma ei leia ka, et oleks vajadust," ütles ta.

Abi pole selles varjatud maailmas aga kerge leida. Alles eelmisel aastal alustas Eestis kahjude vähendamise projekt, mille vabatahtlikud ehk ööhaldjad suhtlevad peolistega, pakuvad vajadusel esmaabi ja jagavad neile puhtaid tarvikuid. Ööhaldja kotis on muu hulgas joogivesi, nätsud ja pulgakommid, kondoomid ning puhtad kõrred.

"Ega see, et me probleemiga üldse ei tegele, ei ole ka mingisugust kasutegurit toonud. Me näeme ju, et tarvitamine on ikkagi läinud tõusulaines ja selleks, kui inimesed nagunii on otsustanud neid aineid tarvitada, siis vähemalt nad teeksid seda veidi teadlikumalt ja turvalisemalt," rääkis ööhaldjas Marit Oja.

Viljandi haigla sõltuvushaigete keskuse juhi Rita Kerdmanni sõnul alustatakse narkootikumide tarvitamist peamiselt eesmärgiga tegeleda oma probleemidega. Pikaajalise tarvitamise tulemusel probleemid hoopis kuhjuvad.

Arvestataval osal inimestest löövad Kerdmanni hinnangul välja ka vaimse tervise probleemid, mida muidu poleks kunagi tekkinudki.

"On depressiooni, on aktiivsus-tähelepanuhäireid täiskasvanud inimestel. Siis me võime tõesti rääkida sellest ärevushäirest, uneprobleemidest, närvilisusest," ütles ta.

Uimasteid tehakse Eestis nii pimedates ööklubides, sõprade juures kodus kui ka šamaanirituaalidel. Aga üha enam lisandub neid, kes kasutavad meelemürke selleks, et saavutada tööl paremaid tulemusi. Kui stimulantide ja hallutsinogeenide tarvitamine on viimastel aastatel jäänud samale tasemele, siis TAI hinnangul on suurenenud just legaalsete retseptiravimite kuritarvitamine.

"Inimesele võib-olla on need retseptiravimid välja kirjutatud, aga ta võib-olla tarvitab neid viisil, mis ei ole arsti ettekirjutuse järgi. Võib-olla ta saab sõbra käest, kellele need on välja kirjutatud. Võib-olla mõne pereliikme käest. Võib-olla ta ostab hoopis kuskilt, tellib internetist," rääkis Mikk Oja.

Eesti narkopoliitika siht 2030. aastaks on null narkosurma aastas. Eesmärgi täitmiseks peab spetsialistide hinnangul suurenema ühiskonna teadlikkus probleemist.

"Kõige ohutum viis, kuidas narkootikume tarvitada, on neid mitte tarvitada. Kõikide uimastite, kaasaaarvatud alkoholi tarbimisega võivad kaasneda mingisugused riskid," ütles Marit Oja.