Lugeda või mitte lugeda? Teaduslikust vaatenurgast on vastus lihtne: muidugi lugeda. See on igatpidi kasulik aju arengule ja keha tervisele. Aga kas lugeda kultuuri ja uute mõtete tarvis? Soovist näha maailma uut moodi, teisel ajastul või teises maailma otsas?

Sarnase kirjanduse lugemine muudab inimeste teadmisi ja arusaamu sarnasemaks. Näiteks eesti klassikat lugenud inimesed mõistavad eestlaste ajalugu ja kultuuri ühtemoodi ja ilmselt paremini kui need, kes pole taolise kirjandusega kokku puutunud. Tihti üllatuvad kultuursed inimesed, kui keegi pole mõnd enesestmõistetavalt tundmist vajavat teost lugenud. Asi läheb isegi nii kaugele, et seda heidetakse neile ette ja nimetatakse kultuurituteks matsideks.

Inimene ei pea sugugi olema kõiki vajalikke teoseid läbi lugenud, et olla kultuurne, sest neid on nii palju, ja, eriti tänapäevastel inimestel, pole aega. Tuleb välja, et kultuursus on suhteline ja piiritu, kellegi hinnang. Niisiis kultuurseks saamise nimel, isegi et see on suhteline, tasuks lugeda.

Raamatutes leidub ääretult palju teadmisi ja erinevaid mõtteid, mille peale ise ei tulekski. Selle tõttu on lugemine silmaringi avardamiseks suurepärane viis. Võib-olla silmaringist tähtsamgi on meele avatus. Mõistus näeb, et kindlale küsimusele on tohutult vastuseid ja küsimusele lähenemise viise, ning hakkab ise laiemalt mõtlema.

Kahjuks leidub ka neid, kelle mõistus on jäik ja ei paindu laiemalt mõtlema. Igast raamatust loevad nad välja omale meelepärase mõtte. Seda ei saa otseselt pahaks panna, ka ülejäänud lugejad tõlgendavad mõtteid omamoodi. Mõistuse paindlikkuse edendamiseks sobib lugemine enamikel juhtudel suurepäraselt.

Kedagi ei saa sundida ja lõpuks on inimese enda asi, kas ja mida ta loeb. Isegi kooli kohustusliku kirjanduse jätavad osad lugemata. Aga see on nende mure. Et inimene tahaks lugeda, peab tal olema uudishimu. Ta tahab saada huvitavaid teadmisi. Ta tahab näha maailma teise pilgu läbi ja kahelda enda tõekspidamistes. Ta tahab mõelda.

Võib-olla on mõtlejad inimesed algusest peale mõtlejad. Mitte lugemine ei ole pannud neid mõtlema, vaid soov mõelda ja areneda on viinud nad lugemiseni. Sellepärast ei kao lugemine ja raamatud mitte kuhugi.