Wildersi sõnul ei olnud PVV koalitsioonipartnerid nõus toetama tema ideid asüülitaotlejate immigratsiooni peatamiseks, millele ta oli eelmisel nädalal kohest toetust nõudnud.

"Meie varjupaigaplaanidele allkirja ei anta. PVV lahkub koalitsioonist," ütles Wilders sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Hiljem teatas Wilders, et ta teavitas peaminister Dick Schoof'i, et kõik tema partei ministrid lahkuvad valitsusest pärast seda, kui ta oli otsustanud valitsuskoalitsioonist lahkuda. Wilders ise valitsusse ei kuulunud.

Schoof pole tagasiastumisele veel reageerinud.

Hollandi neljast parteist koosnev koalitsioonivalitsus astus ametisse eelmise aasta juuli alguses.

Wildersi ootamatu samm lõpetab niigi hapra koalitsiooni, mis on moodustamisest saadik olnud raskustes konsensuse saavutamisega.

See toob tõenäoliselt kaasa uued valimised mõne kuu pärast, suurendades poliitilist ebakindlust euroala suuruselt viiendas majanduses.

Samuti lükkab Wildersi partei lahkumine tõenäoliselt edasi võimaliku ajaloolise otsuse kaitsekulutuste suurendamiseks, et saavutada NATO uued eesmärgid.

Hollandit jääb nüüd kriisi tõttu juhtima ajutine valitsus. Samal ajal toimub kuu lõpus Haagis NATO tippkohtumine, kus liikmesmaade juhid peavad otsustama alliansi uued eesmärgid.

Partnerid vihased

Wildersi koalitsioonipartnerid reageerisid tema otsusele pahameelega.

"See jätab meist lolli mulje," ütles konservatiivse VVD partei juht Dilan Yesilgoz. "Meie mandril käib sõda. Väljakutse asemel näitab Wilders, et ta ei ole valmis vastutust võtma."

"See on uskumatu," ütles tsentristliku NSC partei juht Nicolien van Vroonhoven. "Valitsuse kukutamine on praegusel hetkel vastutustundetu."

Kui PVV koalitsioonist lahkub, on teistel parteidel teoreetiline võimalus proovida jätkata vähemusvalitsusena, aga seda neilt ei eeldata ja nad pole sellisest plaanist veel ka teatanud.

Wilders võitis viimased valimised Hollandis, kuid hiljutised küsitlused näitavad, et ta on pärast oma partei valitsusse viimist toetust kaotanud.

Küsitluste kohaselt on tema partei toetus nüüd umbes 20 protsenti, mis on umbes sama palju kui leiboristide/roheliste parteil, mis on praegu parlamendis suuruselt teine jõud.

Wilders nõudis eelmisel nädalal viivitamatut toetust oma ettepanekutele peatada täielikult varjupaigataotlejate riiki lubamine, saata Süüria pagulased tagasi kodumaale ja sulgeda asüülitaotlejate varjupaigad.

Koalitsioonipartnerid ei toetanud tema ideed ja olid öelnud, et Wildersi enda parteist pärit migratsiooniministri ülesanne on konkreetsete ettepanekute kallal töötada.

Wilders mõisteti süüdi diskrimineerimises pärast seda, kui ta solvas 2014. aasta kampaaniamiitingul marokolasi. Valimistel korduvalt esinenud Wildersil õnnestus alles eelmisel aastal sõlmida koalitsioonileping kolme teise konservatiivse parteiga pärast seda, kui ta loobus peaministriks saamise püüdlustest.

Selle asemel juhtis valitsuskabineti sõltumatu ja valimistel mitte osalenud Schoof, karjääriametnik, kes oli juhtinud Hollandi luureagentuuri AIVD ja oli justiitsministeeriumi kõrgeim ametnik.