Tegu on esimese Hollandi valitsusega, kuhu kuulub parempopulistlik, sisserändevastane Vabaduspartei, mida juhib Geert Wilders ja mis võitis novembris ligi veerandi Hollandi parlamendi kohtadest. Wildersi partei määras ametisse ka valitsuse rände- ja asüüliministri, Marjolein Faberi.

"Minu eesmärk on kehtestada kõigi aegade kõige rangem asüülipoliitika," ütles Faber videopöördumises, viidates põhjusena eluaseme-, tervishoiu- ja haridusprobleemidele.

"Plaani kohaselt tahetakse ametlikult kuulutada välja asüülikriis, mis võimaldaks mul võtta meetmeid selle vastu võitlemiseks. Selline eriolukorra seadus võimaldaks valitsusel meetmeid võtta ilma parlamendi heakskiiduta," selgitas Faber.

"Holland peaks kuuluma EL-i liikmesriikide hulka, kus on kõige rangemad vastuvõtureeglid," seisab valitsuse programmis.

Hollandi peaminister Dick Schoofi sõnul palub valitsus Euroopa Komisjonilt erandit EL-i asüüli- ja rändepoliitikast — see taotlus saadetakse järgmisel nädalal Brüsselisse. "Me ei saa jätkata suure sisserändajate voolu kandmist. Inimesed kogevad asüülikriisi," ütles Schoof, kaitstes erakorralist meedet ja kavandatud asüülikriisi seadust.

Ta keeldus määratlemast täpset sisserände vähenemise mahtu, öeldes selle asemel, et valitsus hindab seaduse vajadust, kontrollides regulaarselt, kuidas Holland parasjagu toime tuleb.

Faber ütles, et ta soovib peatada tähtajatud elamisload, lühendada menetlusi, märkimisväärselt piirata perede taasühinemist suure osa taotlejate jaoks ning kiirendada kriminaalsete asüülitaotlejate väljasaatmist.

Programmis tehakse ettepanek muuta ka elamuseadusi, et vältida asüülitaotlejate eelisõigust sotsiaalkorteritele, et vähendada survet eluasemeturule.

Opositsiooniliikmed on juba nimetanud Faberi plaani kiirendada oma rändeplaane eriolukorra seaduse abil ebademokraatlikuks. Hollandi Põgenike Nõukogu ütles neljapäeval, et on sügavalt mures, et põgenikud maksavad nende meetmete eest kõrget hinda.

Organisatsiooni sõnul on vääramatu jõu klauslid mõeldud sõdade või looduskatastroofide jaoks, samas kui riigi asüüliprobleemid on poliitiliste valikute tagajärg. "Hollandis ei ole ootamatult suurt hulka asüülitaotlejaid. Pole vääramatut jõudu, vaid poliitiline tahtmatus," märkis põgenike nõukogu.