"Olen tundnud kabinetis vastuseisu täiendavatele meetmetele," põhjendas Veldkamp reedel ajakirjanikele, lisades, et esitab ametliku tagasiastumisavalduse.

Pärast tundidepikkust viljatut arutelu parlamendis reedel Gaza humanitaarkriisi üle ütles Veldkamp – kes oli nõudnud Iisraeli vastu karmimaid sanktsioone seoses selle uue rünnakuga Gaza linnas – õhtul, et tal pole piisavat kindlust võimaluse suhtes ajada lähinädalatel, -kuudel või isegi aasta jooksul poliitikat, mida ta vajalikuks peab.

Veldkampi kolleegid tsentristlikust Uue Ühiskondliku Lepingu (NSC) parteist järgnesid talle valitsusest lahkudes, mis on hoop EL-i suuruselt viienda majandusega riigi stabiilsusele.

NSC juht Nicolien van Vroonhoven ütles, et partei on saatnud sõnumi, et olukord peab paranema. "See ei muutunud," tõdes ta ning lisas: "Seega astutakse nüüd samme."

Sama seisukohta kordas ka asepeaminister Eddy van Hijum, kes on samuti NSC-st. "Lühidalt, me oleme sellega lõpetanud ... Veldkamp tundis väga tugevat vajadust Iisraeli valitsuse vastu täiendavate meetmete järele, kuid pidevalt tõmmati pidurit," ütles ta.

Peaminister Dick Schoof väljendas hilisõhtuses parlamendikõnes oma "kahetsust" NSC lahkumise üle valitsusest.

"Me peame neid otsuseid austama, kuid me kahetseme neid sügavalt – eriti arvestades vastutust, mida kabinet selles ajutises faasis kannab," ütles ta.

Populistlik Põllumeeste-Kodanike Liikumise partei (BBB), mis on üks koalitsiooni kahest allesjäänud partnerist koos liberaalse Vabaduse ja Demokraatia Rahvaparteiga (VVD), oli NSC lahkumise pärast maruvihane, leides oma avalduses, et see jättis Hollandi tüürita.

"Ajal, kui kõnelused veel käisid, lahkusid nad, jättes endast maha kaose," lisas BBB.

Veldkamp, kes on endine Hollandi suursaadik Iisraelis, astus tagasi samal päeval, kui ÜRO toetatud võrgustik, mis jälgib toiduga kindlustatust maailmas, tunnistas Gazas toimuva ametlikult näljahädaks ning samal ajal, kui Iisrael alustas uut sõjalist pealetungi ümberpiiratud rannikuribal.

Iisrael kuulutas järeldused valedeks ja kallutatuteks. Iisrael andis sel nädalal lõpliku heakskiidu plaanidele ehitada asula, mis jagaks okupeeritud Läänekalda pooleks ja killustaks territooriumi, mida palestiinlased soovivad iseseisva riigi loomiseks.  

Gaza tervishoiuministeerium, mis allub Hamasile, hindab, et alates Iisraeli rünnakust Gazale kohe pärast Hamasi rünnakut Iisraelile 7. oktoobril 2023 on tapetud üle 60 000 palestiinlase. ÜRO agentuurid ja sõltumatud eksperdid peavad ministeeriumi ohvrite andmeid üldiselt usaldusväärseteks.

Hollandi valitsus varises kokku 3. juunil pärast seda, kui Geert Wildersi paremäärmuslik Vabaduspartei (PVV) lahkus ametist erimeelsuste pärast rändepoliitika üle. Seejärel jätkas Hollandis kuni uute valimisteni kohusetäitja valitsus.

Järgmised üldvalimised toimuvad 29. oktoobril ja ajutine vähemusvalitsus peaks jääma ametisse kuni koalitsioonivalitsuse moodustamiseni, mis võib võtta kuid.