"Ma andsin Euroopa Komisjonile just teada, et soovin Hollandile erandit Euroopa rändeeskirjadest," ütles varjupaiga- ja rändeminister Marjolein Faber X-is (endine Twitter).

"Peame varjupaigapoliitika taas enda kätesse võtma!" ütles Faber, kes kuulub Geert Wildersi juhitavasse parempopulistlikku Vabadusparteisse (PVV).

Faber kirjutas ka, et Holland on erandipalve esitamisega "ajalugu teinud". Taanil on aga juba õnnestunud sõlmida Brüsseliga kokkulepe, mis hoiab riigi väljaspool EL-i ühist asüülipoliitikat.

Euroopa Komisjon jahutas lootusi, et Holland võiks niipea samas suunas liikuda.

"Me ei oota lähiajal mingeid muudatusi uutele rändereeglitele, mis on Hollandile jätkuvalt siduvad," ütles komisjoni kõneisik siseasjade, rände ja sisejulgeoleku teemal Anitta Hipper.

Juulis võimule tulnud Hollandi koalitsioonivalitsus on rändeerandi taotlemist lubanud juba mitu kuud, kuid ka Wilders ise nentis mais AFP-le antud usutluses, et selle saamine võib võtta aastaid.

Ka eksperdid on kahtleval seisukohal.

"Hollandile erandi andmise saab ellu viia ainult lepingu muutmisega," märkis valitsust nõustav Hollandi nõuandekogu rändeteemadel, rõhutades, et selleks peavad nõusoleku andma kõik 27 EL-i liikmesriiki.

"See ei ole kuigi tõenäoline, sest varjupaigataotlejate arv tuleb siis jaotada väiksema hulga liikmesriikide vahel," kirjutasid nõuandekogu liikmed Mark Klaassen ja Laura Kok.

"Mitte kõik liikmesriigid ole sellest vaimustuses," lisasid nad.

Peaminister Dick Schoof esitles eelmisel reedel riigi uut rändepoliitikat, mis on tema sõnul vastus "asüülikriisile".

Kuningas Willem-Alexander ütles teisipäeval parlamendi avaistungil valitsuse prioriteete tutvustades, et Holland hakkab jõustama "kiiremat, karmimat ja tagasihoidlikumat asüülipoliitikat", kuna immigratsioon "avaldab survet meie rajatistele ja koos elamise viisile"